Järvamaal avati maasoojusenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui 500 meetri sügavuselt maapõuest. Uudsest katsejaamast saavad keskkonnasõbralikku soojust kohalikus kaugküttevõrgus olevad hooned.
Roosna-Alliku katsejaam pakub väikeasulale uudset energialahendust senise põlevkiviõlil põhinevale katlale. Roosna-Allikule rajati viis maasoojuspuurauku sügavusega ligi 500 meetrit ning katsejaama poolt köetavate hoonete kasulik pind on 6581 m2. Valminud katsejaama soojusvõimsus on ca 400kW.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori Sirli Sipp Kulli sõnul on Roosna-Alliku maasoojusenergia katsejaama valmimine järgmine etapp Eesti Geoloogiateenistuse ja kliimaministeeriumi poolt ühiselt läbi viidava maasoojusenergia kasutusvõimaluste uurimise projektist GEOENEST.
„Eesti Geoloogiateenistuse üheks eesmärgiks on uurida maasoojusenergia rakenduste kasutatavust Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia rakenduste kasutuspotentsiaali. Maasoojuse katsejaamade rajamisega saame me täpsema info, milline see potentsiaal Eesti eri paigus on. Soomes ja Rootsis on maasoojusenergia juba aastakümneid soojusenergeetika oluline osa, usun, et lähiaastatel hoogustub maasoojusenergia kasutamine ka Eestis,“ ütles Sirli Sipp Kulli.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt projekti juhtinud Aivar Auväärti sõnul valiti katsejaama asukoht eelkõige geoloogilisi tingimusi silmas pidades, kuid oluline oli ka sobiva suurusega kaugküttevõrgu olemasolu piirkonnas.
„500 meetri sügavusse puuraukudesse paigaldati kokku viis u-kujulist toru, milles liigub jahutusvedelik, et kivimitest soojus ekstraheerida, ning samuti jaotatud temperatuurimõõtmise andur. Süsteem koosneb laseriga varustatud mõõteseadmest ning fiiberoptilisest kaablist, millel on võimekus mõõta temperatuuri kord minutis vähemalt iga meetri tagant,“ selgitas Auväärt.
Selline süsteem võimaldab vastavalt tarbimise muutumisele optimeerida süsteemi parameetreid ning pikemas perspektiivis anda teadmisi Eesti maapõue energeetilise potentsiaali kohta.
„Oluline on, et süsteemi toimimisparameetrid on avalikud ning tulevikus on võimalik nende teadmiste abil uusi maapõueenergeetika süsteeme paremini projekteerida ja efektiivsemalt tööle rakendada,“ lisas Auväärt.
Maasoojusenergiat kasutav soojuspump võib eri hinnangute kohaselt säästa 30 – 60% küttekuludest ja 20 – 50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.
„Meil on vaja uusi puhtaid energiaallikaid, et lõpetada fossiilkütuste kasutamine ning tagada kõikidele inimestele keskkonnahoidlik ja taskukohane soojus,” ütles eile jaama avamisel kliimaminister Yoko Alender. “Roosna-Alliku katsejaam annab väärtuslikku infot ja kogemusi, millele tuginedes saab sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi laiendada ka mujale, kuhu päikesepaneele või tuulikuid pole majanduslikult otstarbekas tuua.“
Kevadel avas Eesti Geoloogiateenistus maasoojusenergia katsejaama Tallinnas Tiskres, valmimas on katsejaam geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses. Järgnevalt on geoloogiateenistusel plaanis uurida Eestis mitmes paigas levivate paksude, kuni 100 m ja enam, pehmete setete sees ringleva põhjavee soojuslikku potentsiaali.
Kuigi soojustootmise potentsiaal nendes aukudes on eeldatavasti väiksem kui sügavamates puuraukudes, on pehmete setete ja madalate sügavuste tõttu oluliselt väiksem kulu puurtöödel. See lubab vähendada maasoojusjaamade kõige kallimat kulukomponenti, puurimist, ning seeläbi muuta taolised lahendused atraktiivseks väiksematele tarbijatele.
Maasoojusenergia lahenduste kasutamine on ka Eestis aina laiemalt levinud, 2023. aastal puuriti juurde 563 uut soojuspuurauku, kuid enamasti on need 100 meetri sügavused. Enam on levinud horisontaalsete kontuuride kasutamine, kuid tiheasustusaladel ei pruugi vajaliku soojusenergia saamiseks olla piisavalt maad, mistõttu on puuraukudest soojusenergia saamine üks võimalus fossiilkütustevaba soojusenergia saamiseks.
Roosna-Alliku maasoojusenergia katsejaama rajamisel olid Eesti Geoloogiateenistuse koostööpartneriteks Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
