Tartu linnavalitsus esitas volikogule määruse, mille alusel hakatakse elanikke toetama koduaedade loodussõbralikul arendamisel.
Tartu ROHEringi projekti abil plaanib linnavalitsus sel kevadel toetada koduaedade elurikkuse suurendamist. Ühe toetuse suurus oleks maksimaalselt 1000 eurot ja kokku soovitakse tänavu välja jagada kuni 33 000 euro eest toetusi.
Aiapidajad saaksid Tartu ülikooli ökoloogidelt ja aianduskonsultantidelt tasuta nõu, kuidas aeda kohandada ja veesilma luua. Tähelepanu pööratakse seejuures nii keskkonna vajadustele kui ka silmailule.
Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste ütles, et Tartu on täis väga kauneid koduaedu ja oleks rõõmustav, kui linna ja ülikooli koostöös saaks aiapidajaid natuke aidata. „Meie eesmärk ei ole inimeste aedu ümber kujundada, küll aga oleks tore, kui näeksime aedades aina rohkem õitsemas ka kodumaiseid ja nektaririkkaid taimeliike, mis omakorda meelitaks kohale liblikaid ja teisi tolmeldajaid. Rahaliselt saame toetada aga just neid tegevusi, mida inimene võib-olla ise ette ei võtaks – näiteks veesilmade rohkus on linnaloodusele väga oluline ja selle loomise kulud saaksime katta toetusega,“ ütles Võsaste.
Toetusele saavad kandideerida eraisikud ja korteriühistud, kes soovivad oma hoovis kasvatada rohkem kohalikke taimeliike ning luua paremad tingimused putukate, liblikate, kahepaiksete ning teiste meie keskkonna jaoks vajalike liikide eluks ning liikumiseks. Toetust saaks kasutada näiteks lilleniidu loomiseks, puude ja põõsaste istutamiseks, kõvakattega pinnase eemaldamiseks ning pesakastide paigaldamiseks.
Kõige olulisemaks tingimuseks saab plaanide kohaselt olema veesilma loomine, kuna just sellistest paikadest on muidu eriilmelises linnaruumis kõige rohkem puudus. Veesilm võib olla üsna väike ja laugete kallastega, kuid loomisel peab kindlasti kasutama looduslikke materjale.
Tartu ülikooli märgalade ökoloogia teadur Elin Soomets-Alver ütles, et parim viis väikeveekogude elustiku kaitsmiseks ja säilitamiseks on luua juurde just selliseid veesilmasid, mis jäljendavad minevikus eksisteerinud puhtaveeliseid looduslikke lompe.
“See pole raske ja ei pea oma hoovi üles kaevama, sest looduslikke lompe on igasuguse kuju, suuruse ja sügavusega ning paljud on väikesed ja hooajalised. Peamine nõue on puhas, saastamata vesi. Valmivad lahendused peavad pakkuma rõõmu nii aia omanikele kui aeda kasutavatele liikidele,“ ütles Soomets-Alver.
Linnalooduse eest hoolitsemine ja liigirikkuse toetamine on oluline osa meeldiva elukeskkonna loomisest nii inimeste kui ka teiste siinsete liikide jaoks. Tartu rohealadest moodustavad pargid ja avalikud haljasalad aga vaid väikese osa. Seetõttu on tõhusa ökosüsteemi loomiseks ja hoidmiseks väga oluline pakkuda kohalikele liikidele kohta ka oma koduhoovides.
Koduaedade toetusi jagatakse läbi Tartu ROHEringi projekti, mille eesmärgiks on luua linna toimiv rohealade võrgustik. Selleks on välja valitud projektialad, mis moodustvad kesklinna tiheasustuse ümber elusloodusele liikumist võimaldava ringi. Seetõttu jagatakse ka koduaedade elurikkuse tõstmise toetusi projektialadel või nende lähedal asuvatele linnaosadele.
Toetust jagatakse Kvissentali, Raadi-Kruusamäe, Jaamamõisa, Ülejõe, Annelinna, Karlova, Ropka tööstuse, Ropka, Variku, Tammelinna, Maarjamõisa, Veeriku, Vaksali, Kesklinna, Supilinna või Tähtvere linnaosas asuvatele kinnistutele.
Taotlusvooru avamise täpsem aeg selgub pärast 18. aprilli linnavolikogu istungit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
