Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuringust selgus, et tehnosüsteeme renoveerides on võimalik saavutada aastas umbes 27% energiasäästu (0,9 TWh). Aastast energiakulu vähendaks see kuni 240 miljonit eurot.
Valminud uuringus keskenduti eri ärikinnisvara tüüpidele, nagu büroohooned, laod, tootmishooned, haiglad jt, eesmärgiga kaardistada nende renoveerimisvajadused ning leida kulutõhusaid võimalusi energiasäästuks ja investeeringuteks. Kokku on praegu ärikinnisvara Eestis hinnanguliselt ligi 29 miljonit ruutmeetrit, millest 17 miljoni renoveerimine on mõistlik ja vajalik.
Selgus, et kui hoone piirdetarindite nagu seinte, katuste, põrandate jmt uuendamine on kallis, makstes 900–1100 eurot ruutmeetri kohta ning tasudes end ära alles aastate pärast, siis märkimisväärseid tulemusi toovad ka oluliselt väiksemad renoveerimistööd ja investeeringud.
Energiatõhususe ekspert ja uuringu üks koostajaid Siim Meeliste toob ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat ning mis võib maksma minna kuni 40 eurot ruutmeetri kohta.
„Ainuüksi selle investeeringu tulemusena paraneb hoone energiaklass 1–3 astme võrra, mis toob kaasa ligikaudu 27% energiasäästu,“ ütles Meeliste. „Kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga ärikinnisvara mahtu arvestades säästetaks seeläbi energiakuludelt edaspidi ligi 240 miljonit eurot aastas ning kasvuhoonegaaside kogused väheneks kuni 85 000 tonni võrra aastas,“ lisas ta.
Hinnanguliselt vajaks tehnosüsteemide rekonstrueerimispaketi energiasäästupotentsiaali rakendamine kasutuses olevatel pindadel 2023. aasta hindades u 700 miljoni euro suurust investeeringut.
Ärikinnisvara omanike motivatsioon nii suurte kui ka väikeste renoveerimistööde tegemiseks on praegu siiski väike. Omanikud on suuremahulisteks töödeks motiveeritud ainult siis, kui hoone seisukord on väga halb või kui renoveerimine on vajalik turul püsimiseks.
Olukorra parandamiseks on uuringu autorite soovitusel oluline tõsta omanike teadlikkust lahendustest ja viia neid kokku usaldusväärsete konsultantidega. Lisaks ilmnes uuringust, et rahalisest toetusest olulisemgi on riiklikud regulatsioonid ja juhised.
Meeliste rõhutab ka energiaauditite kvaliteedi parandamise vajadust. Riik võiks tema soovitusel anda energiaaudititele “kvaliteedi kinnituse” märgise, mis aitaks kindlaks teha usaldusväärsed projektid, kuhu investeerida.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul käib hoonete renoveerimisel ja energiatõhususe parandamisel majanduslik kasu koos.
“Korras hooned aitavad juhtida kulutusi küttele, energiale. See tõstab varade väärtust ja hoonete kasutusmugavust. Energiatarbe tark juhtimine vähendab survet tipukoormustele ja hindade kõikumisele nii, et lisaks enda kasule sünnib korras hoonefondist kasu ka kliimale ja ühiskonnale,” märkis kliimaminister.
Siim Meeliste ja Marti Araku koostatud Eesti ärikinnisvara uuringu, sh kokkuvõtte leiab siit. Uuring valmis kliimaministeeriumi teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST raames.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
