Värske analüüs kaardistab banaani teekonna Eestisse ning uurib, mida teevad Eesti toidupoeketid selleks, et tagada lettidel vastutustundlikult kasvatatud viljad.
Eestis on banaaniimport viimase kümne aastaga kasvanud 60 protsenti. Kui 2010. aastal sõid Eesti inimesed 12 miljonit kilogrammi banaane, siis 2020. aastal oli tarbimine juba 19 miljonit kilogrammi.
Banaanide tootmine panustab ühest küljest tootjariikide majanduslikku heaolusse, teisalt ohustab nendesamade riikide keskkonda ja kogukondi. Seda eelkõige põhjusel, et tootmise suurendamiseks ja taimehaiguste peletamiseks kasutatakse üha enam ökosüsteeme ja inimeste tervist kahjustavaid agrokemikaale. Lisaks minimeeritakse tootmiskulusid, hoidudes töölistele elamisväärse palga, turvaliste töötingimuste ja piisavate sotsiaalsete garantiide pakkumisest.
“Banaan on toidupoodides strateegiline toode, mille hinna alandamine kutsub kliente ostma muuhulgas ka teisi, kõrgema hinnaga tooteid,” selgitas uuringu autor Martin Tikk. “Poeketid saavad ligi poole tarbija makstavast lõpphinnast, mistõttu on nad banaani tarneahela mõjukaim lüli. Poekettidel on muuhulgas oluline roll määramisel, kuidas saab banaani lõpphind arvestada tegelikke vilja kasvatamisega kaasnevaid kulusid ja kahjusid.”
Tikk tõi uuringu ühe peamise tulemusena välja, et banaanid on enamjaolt osa poekettide üldisest hangete jätkusuutlikkusega seotud eeskirjadest. Need ei kirjelda aga piisavalt detailselt, mis tingimused ja nõuded rakenduvad konkreetselt banaanidele või troopilistele viljadele.
Lisaks jagasid poeketid minimaalselt, kuidas kontrollitakse kestlikkusega seotud hankenõuete täitmist, ja tõid välja, et nad näevad vastutust banaanide jätkusuutlikkuse tagamise eest vähem endil ja rohkem tootjatel ning tarnijatel. Viimased viitavad jätkusuutlikkuse tingimuste täitmise osas valdavalt aga iseenda läbiviidud audititele, mis pole sõltumatu osapoole poolt valideeritud ja võivad anda kallutatud ülevaate banaanitootmise tegelikest sotsiaalsetest ja keskkondlikest riskidest ja mõjudest.
Banaanisektoris vastutustundlikkuse edendamiseks on oluline soodustada koostööd poekettide ja teiste seotud ettevõtete, avalike asutuste ja vabaühenduste vahel.
Uuring on täismahus loetav siin.
Uuringu avaldaja MTÜ Estwatch on avalikes huvides tegutsev iseseisev mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab õiglast, läbipaistvat ja kestlikku majandussüsteemi, uurides ja tuues esile ettevõtete ja avalike asutuste majandustegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Uuring on osa MTÜ Estwatchi projektist “Õiglane toidulaud: inimõiguste toetamine ja kliimamuutuse pidurdamine toidupoodide tarneahelates“. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
