Värskest uuringust selgub, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris saab kuni 2050. aastani kasvuhoonegaaside sidumist kõige tõhusamalt suurendada metsastamise, praegu eksporditava puidu Eestis väärindamise, jääksoode taastamise ja aiandusturba kaevandamise piiramise abil.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud uuringu eesmärk on kirjeldada kasvuhoonegaaside (KHG) sidumist suurendavaid või heidet vähendavaid meetmeid ning nende mõju 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi kuni 2100. aastani.
„Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest, aktiivselt tuleb panustada ka heite vähendamist soodustavatesse tegevustesse kõigis LULUCFi kategooriates,“ ütles uuringut tutvustades Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul näitavad tulemused, et arvestada tuleb ka meetmete sotsiaal-majandusliku mõjuga, mis eeldab kompromisse erinevate eesmärkide vahel.
LULUCFi sektori KHGde heidet mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, nende majandamise praktikad metsamaal ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes.
„Täiendav sidumine puittoodetesse saab tulla tootmismahtude kasvust, pikemaealiste toodete osakaalu suurenemisest või toodete eluea pikendamisest,“ selgitas uuringu üks autoritest, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Madis Raudsaar.
Nii süsinikubilansi kui ka sotsiaal-majanduslikust aspektist on suurima mõjuga paberipuidu ekspordi asendamine selle töötlemisega Eestis. Puittoodete tegeliku mõju hindamisel süsinikubilansile tuleks tulevikus arvestada ka asendusefekti.
„Asendusefekti olulisusele on tähelepanu pööratud ka Euroopa Liidu äsja avaldatud metsastrateegias, aga tuleb edasi liikuda, et seda võetaks arvesse ka LULUCFi aruandluses, mis annaks meile realistlikuma pildi puidu kasutamise positiivsest mõjust kliimamuutustega võitlemisel,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.
Jääksoode korrastamine – kas siis taastamine märgalaks või metsastamine – võimaldab oluliselt vähendada KHGde heitkoguseid. Näiteks RMK korrastas eelmisel aastal veidi üle 500 ha vanu turbamaardlaid. Sarnane efekt on ka turvasmuldade harimise lõpetamisel ehk siis nende taastamisel rohumaaks või märgalaks, samuti metsastamisel.
Uuringus toodud lisameetmete koondstsenaariumi rakendamisel oleks võimalik sektori sidumist 2030. aastaks suurendada ligikaudu 0,5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
