Eelmise aasta lõpus läbi viidud uuringust selgub, et eestlased on võrreldes teiste Balti- ja Põhjamaadega üsna vastutustundetud tarbijad: üldistatult öeldes muretseme naabritest vähem keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast, ei vali keskkonnasõbralikke pakendeid, ei vähenda liha tarbimist ja ostlemist ning ei sorteeri prügi.
Seitsmes Põhja- ja Baltimaade riigis viidi 2019. aasta oktoobris läbi jätkusuutlikkuse baromeetri veebiküsitlus, millega uuriti inimeste hoiakuid ja käitumisväited keskkonnasõbralikkuse osas. Igast riigist (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi, Taani) kuulus esinduslikku valimisse tuhat täisealist inimest. Uuringu tellis Orkla Grupp rahvusvaheliselt uuringufirmalt Ipsos.
Eestlasi häirib ülepakendamine, kuid oma plastitarbimist ei vähendata
Küsimustikus esitati hulk keskkonnaalaseid teemasid, millest vastajal tuli valida kolm endale olulisimat. Pea kõigis riikides oli tähtsaim teema plastik. Eestlased tajuvad tugevaimalt tarbe- ja toidukaupade ülepakendamist (uuringu keskmine 23 protsenti, Eestis 36 protsenti), kuid ei hoidu kummalisel kombel plastpakendist. Vaid kaheksa protsenti eestlastest väldib plastikut, samas kui seda teeb 29 protsendi rootslastest.
Eestlaste jaoks pole kliima prioriteet ning meil on enim kliimaskeptikuid
Eestlased paistavad küsimustiku tulemustes kahjuks mitmel pool silma halvemas otsas. Vaid kaheksa protsendi eestlaste kolme olulisima mure sekka kuuluvad kliimaemissioonid (uuringu keskmine 23 protsenti), millega oleme teistest tagapool. Eestlased on ka suurimad kliimaskeptikud: lausa 31 protsenti leiab, et maailm ei seisa silmitsi kliimakriisiga.
Eestlased nõustusid rootslaste järel enim ka väitega “Ma ei ole igapäevaelus valmis tegema rohkem kliimasõbralikke valikuid” (21 protsenti vastanutest). Samas peab Rootsi globaalset soojenemist tähtsaimaks. Kuigi Eestis peab seda olulisimaks protsentuaalselt väikseim hulk inimesi, siis pole erinevus meeletu – 38 protsenti võrrelduna uuringu keskmise 47 protsendiga.
Mets on meile südamelähedane
Eestlastele läheb sarnaselt teistele Balti riikidele korda metsa maha võtmine (48 protsenti vs uuringu keskmine 35 protsenti). Enamik väidab end hoolivat sellest, milline ettevõte nende ostetavat valmistab (70 protsenti).
Pooled eestlased ei söö eelmisest toidukorrast üle jäänud jääke
Eelmisest toidukorrast üle jäänud jääke söövad enim regulaarselt taanlased (79 protsenti vastanutest). Taani vähendas aastatel 2012-2017 muuhulgas tänu Selina Juuli eestveetud kampaaniale “Stop wasting food” toidu raiskamist lausa veerandi võrra. Kõige vähem söövad toidujääke hetkel eestlased, kuid Orkla turundusjuhi Annika Oja arvates pole 49 protsenti samuti kehv tulemus. Ehk suudavad kampaaniad nagu “Tarbi toitu targalt” tõsta ka eestlaste teadlikkust.
Skandinaavlased soetavad meist agaramalt keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid
Keskkonnasõbralikke pesuvahendeid soetavad enim skandinaavlased, kes juhivad ka näiteks oma majapidamisvahendianumate taastäitmisega. Kõige vähem teevad seda eestlased. Siin võib eeldada, et üks põhjus on erinevused taoliste teenuste kättesaadavuses. Taastäitmine on hetkel suuresti saadaval vaid ökopoodides ning tavapoodides taolist võimalust naljalt ei kohta.
Põhjamaalased teevad keskkonna heaks rohkem elustiilimuutusi kui eestlased
Põhjamaalased sorteerivad rohkem jäätmeid, söövad kliima huvides vähem liha ja ostavad vähem uusi riideid. Siin tuleb arvestada, et uuringus pole andmeid, kui palju sõid ja ostlesid põhjamaalased võrreldes baltimaalastega enne. Pooled eestlased nõustuvad väitega, et neil pole mitte mingisugust soovi süüa vähem liha, mis näitab, et kampaaniatel nagu “Taimne teisipäev” on veel palju arenguruumi.
“Eestlane sööb oluliselt rohkem liha, kui on tervisele kasulik ja vajalik,” ütleb keskkonnaministeeriumi kliimanõunik Katre Kets viidates probleemile, et meie haiglates on üha rohkem inimesi, kes on sinna sattunud just valedest toitumisharjumustest tekkinud haiguste tõttu.
Toiduteadlane Rain Kuldjärv näeb, et siinkohal on vaja palju tööd teha taimsete toitude maitsega. “Poes on palju taimseid tooteid, mis pole üldse maitsvad,” ütleb Rain lisades, et üks kehv kogemus võib inimese eemale peletada, kuigi on ka palju häid valikuid. Hetkel arendab ta ühes kolleegidega kohalikest toorainetest taimseid valke ning maitsvaid taimseid tooteid.
Eestlased on teistega võrreldes ka väikseimad sertifitseeritud mahetoodete ostjad. 33 protsenti taanlastest ostavad sertifitseeritud mahetooteid võrrelduna viie protsendi eestlastega. Eestlastele läheb see-eest korda, et toit oleks toodetud kodu lähedal ja tervislik.
Kui Skandinaaviamaad tunnevad rohkem muret ülemaailmsete küsimuste pärast, siis Baltimaad keskenduvad kodulähedastele teemadele. Kõikides maades nenditakse, et sageli pole piisavalt infot, et otsustada pakendi või toote jätkusuutlikkuse üle. Noored ja naised on altimad tegema keskkonnasõbralikke valikuid.
Metsast hoolimisest ei piisa, et olla päriselt keskkonnasõber
Maailmakoristuspäeva eestvedaja Anneli Ohvril ütleb, et need tulemused on tõsine äratuskõne: “Võib-olla see uuring raputab eestlased lahti oma roheuimast. Mulle tundub, et eestlased arvavad endast väga hästi. Arvame, et oleme väga keskkonnateadlikud- ja loodussõbralikud. Meile meeldib mets, seenel ja marjul käia. Meile ei meeldi, kui mets maha raiutakse. Aga kui vaatame oma jätkusuutlikke harjumusi, on meil väga pikk tee minna. Ei meeldi meile vähem liha süüa, vähem riideid osta ega prügi sorteerida, meile meeldib plastpakendeid osta. […] Kui tahame öelda, et kuigi me veel põhjamaadeni ei ulatu, siis vähemalt oleme lätlastest paremad, siis siin oleme mitmes kohas halvas mõttes tabeli eesotsas.”
“Minul kui maailmakoristuspäeva eestvedajal on retooriline küsimus: kas maailmakoristus on meie suurim rohepesuprojekt?” arutleb Anneli lisades, et kui eelmine aasta kutsuti inimesi tervet maailma koristama ning osa võttis 21 miljonit inimest, siis kodus oma tegemisi vaadates peaksime häbis silmad maha lööma. “Maailmakoristus paneb meile väga suure vastutuse. Inimesed vaatavad meie otsa,” ütleb Anneli lisades, et praegu toimetame “ära tee minu tegude, vaid sõnade järgi” põhimõttel. Ainus positiivne tähelepanek on Anneli arvates see, et noored on väga keskkonnateadlikud ning ta loodab, et noored toovad meile uued sotsiaalsed normid.
Üks taoliste tulemuste põhjus võib olla, et meie sotsiaalsed küsimused on praegu tähtsam prioriteet.
“Eesti ei ole võrreldes Põhjamaadega jõukas riik. […] Eesti inimesele läheb korda igapäevane toimetulek: söök laual, töökoht. Me vaatame oma hoovi. Meie sotsiaalsed küsimused on meile number üks,” ütleb keskkonnaministeeriumi kliimanõunik Katre Kets, kelle arvates võtab isiklik toimetulek juba nii palju energiat, et jaksata tegeleda globaalsete probleemidega. Katre arvates on kliimamuutused eestlase jaoks kauge teema.
Katre näeb ühe lahendusena ühekordsete toodete vältimist: “Meil on mõistuspärast tarbimist vaja. Me tarbime nii globaalselt kui ka Eestis kõike üle, sealhulgas toitu ja rõivaid.”
Katre arvab, et kui meie igapäevamured saavad lahendatud, läheb meile rohkem korda ka keskkond: “Et tegeleda keskkonnaküsimustega, peame tegelema ka sotsiaalse poolega siin Eestis: et saaksime hakkama, tervisesüsteem toimiks ja inimeste sissetulekud oleks sealmaal, et ei pea muretsema, kas homme on toitu suhu panna või mitte. Kui need mured saavad lahendatud ja olukord aina paraneb, on see üks tee, kustkaudu inimene hakkab rohkem keskkonnateadlikke otsuseid tegema.”
Sotsiaalsete ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamiseks võiks Katre arvates kasutada ära ettevõtlikke lahendusi: “Eestlased on tuntud innovatsiooni, digitaalse ambitsiooni, nutikate ja tarkade uuendusmeelsete otsuste poolest, mida saame teistpidi oma kasuks tööle panna.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
