Kaheksasse asukohta ümber vanalinna rajati plast-metalli, joogikartongpakendi, papp-paberpakendi ja klaaspakendi jäätmemahutid, mis on mõeldud eelkõige vanalinna elanike pakendite liigiti kogumise edendamiseks.
Pakendid moodustavad ligikaudu 60 protsenti majapidamistes tekkivatest jäätmetest, nende eraldi kogumine ei tekita prügi juurde, vaid vähendab oluliselt olmeprügi mahtu.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) statistika näitab, et keskmiselt ühel leibkonnal tekib kaks-kolm 150-liitrist kotitäit pakendeid kuus. Jäätmete liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem võimalus ringlusesse võtmiseks.
Abilinnapea Joosep Vimma sõnul peab keskkonnasäästlike valikute tegemine olema mugav. „Usun, et need kaheksa uut pakendipunkti innustavad vanalinna elanikke oma jäätmeid senisest hoolikamalt sorteerima,“ ütles Vimm. „Tasub meeles pidada, et sorteerimata olmejäätmete äravedu on kõige kallim. See tähendab, et kõige odavam on korralikult jäätmed liigiti sorteerida ja nii vähendada ka segaolmejäätmete teket.”
Varasemalt puudus vanalinna elanikel võimalus pakendijäätmete üleandmiseks avalikes pakendipunktides. „Avalikud pakendipunktid tähistavad vanalinnas uue ja keskkonnasäästlikuma ajajärgu algust ning kahtlemata on positiivne, et saame anda võimaluse viia sorteerimiskultuur järgmisele tasandile,“ sõnas Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. „Kahtlemata on inimeste jaoks mugavus oluline ning kui kogumispunktid asuvad elukoha lähedal, siis see soodustab kindlasti keskkonnasõbralikku käitumist ja pakendite liigiti kogumisest kujuneb ainuõige teguviis.“
Avalikkesse pakendipunktidesse saavad elanikud tuua kolme erinevasse mahutisse pakendijäätmeid – papp-paberpakend (sinise infosildiga), klaaspakend (rohelise infosildiga) ja plast-metallpakend, joogikartong (kollase infosildiga).
Vanalinna avalikud pakendipunktid asuvad Aia tn 11 läheduses, Toompuiestee T2 (Balti jaama peatuse läheduses), Suurtüki tn 4a läheduses, Falgi tee 4 läheduses, Valli tn parkla läheduses, Wismari tn parklas, Viru tn 27a läheduses ja Vana-Posti 8 läheduses.
Kõik asukohad on leitavad ka Tallinna avalike pakendipunktide veebikaardilt aadressil https://www.tallinn.ee/est/keskkond/pakendipunktid.
Avalikud pakendipunktid on Tallinnas kolme taaskasutusorganisatsiooni hallata – Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus OÜ (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).
„Kuna segaolmejäätmete kogused vähenevad, aitab see elanikel ka kulutusi kokku hoida,“ rääkis Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juht Kristiina Dreimann. „See peaks kindlasti olema motivaatoriks, miks pakendid muudest jäätmetest eraldi koguda. Kui pakendid on kogutud olmejäätmetest eraldi, saab need materjalina uuesti ringlusesse suunata. Nii saab iga vanalinna elanik anda pakendeid kogudes ja avalikku pakendipunkti viies oma panuse keskkonna heaks.“
Vanalinna ümbrusesse jäätmemahutite paigaldamiseks viidi läbi eraldi riigihange „Tallinna vanalinna ümbrusesse avalike pakendipunktide mahutite ost ja paigaldamine“, mille käigus hangiti vanalinna miljöösse sobituvad pakendipunkti mahutid.
Pakendid, mida saab pakendipunktidesse tuua:
- papp-paberpakendi mahutisse: kokkupressitud pappkastid ja -karbid, paberkotid, pakkepaber, kleeplintidega pappkastid
- plast- ja metallpakendi, joogikartongi mahutisse: enamik plastist karbid, topsid ja pudelid märgistega, kilekotid, pakkkile, penoplast, konservkarbid ja -purgid, joogipurgid
- klaaspakendi mahutisse: karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid, moosipurgid, toiduainete purgid
Pane tähele!
Pakendid peavad olema tühjad ja need ei tohi määrida teisi pakendeid. Kui pakendid on väga määrdunud, siis on nende ringlusse suunamine keerukas ja tehased ei võta tihti rikutud toorainega koormaid vastu. Kõiki pakendeid ei pea pesema – aga hea oleks näiteks jogurti- või keefiripakk korraks läbi loputada, et selle sisu ei määriks teisi pakendeid.
Materjalid peavad olema kogutud üheliigilistena. Näiteks, kui karbi ümber on ka kile, eemalda see. Kui paberpakendi küljes on väike kileaken, eemalda ka see. Kui pakend koosneb erinevatest plastikutest, eralda ka need üksteisest. Nii on sorteerimisliinil kergem välja võtta pakendid, mis lähevad kindlasti ringlusse. Liinil ei ole võimalik enam eraldada eri liiki materjale teineteisest ja liitmaterjalidest pakendid lähevad põletusse.
Pakendid peaksid olema konteinerisse pandud lahtiselt. Kui kodune pakendijäätmete kott siduda kõvasti mitme sõlmega kinni, ei pruugi masinad seda lahti saada ning koti sisu jääb liinil avamata – nii võib juhtuda, et kogu koti sisu läheb sedasi põletusse. Niisiis: kui kogud pakendid kilekotti, jäta konteinerisse visates kotisuu lahti või veelparem – vala kott konteinerisse ja pane kott ise ka sinnasamma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
