Kliimaministeeriumis valmis värske ülevaade Eesti ehitusmaavarade varustuskindlusest. Hinnang käsitleb ehitusmaavarade keskmist nõudlust, kaevandatava varu mahtu ja prognoosib, kui pikaks ajaks jätkub igas maakonnas vastavat ehitusmaavara.
“Kliimaministeeriumi eesmärk on tagada Eesti ehitusmaavarade varustuskindlus. Selleks on vaja selget ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest, meie varudest ja vajadustest,“ selgitas kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev. “Varasemad hinnangud tuginesid peamiselt mineviku kaevandamise mahtudele, uuendatud lähenemisega võtame paremini arvesse maavarade tulevikunõudlust. Seeläbi saame efektiivsemalt planeerida ja suunata maavarade uurimist ja kaevandamist.“
Kuivkaevu sõnul võib Eesti ehitusmaavarade varustuskindlust hinnata üldiselt rahuldavaks, sest enamikes maakondades on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud, kuid osas maakondades tuleb teatud ehitusmaavarade liikide osas varustuskindlust tõsta.
Kõrgekvaliteetse paekivi varustuskindluse tagamisele tuleb suuremat tähelepanu pöörata Põhja-Eestis – Harju maakonnas on maavara tagatud ligikaudu kaheksaks aastaks ja Raplamaal viieks aastaks.
Samuti näitab värske ülevaade, et täiendavalt on vaja suurendada Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlust, mis on praegu tagatud neljaks aastaks. Varustuskindluse pikemaajaliseks tagamiseks on riik algatanud Harju, Rapla ja Pärnu maakondades ehitusmaavarade teemaplaneeringud, mille eesmärk on koostöös eri osapooltega määratleda alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Harju maakonna teemaplaneering on kavas kehtestada 2025. aasta lõpuks ning Rapla ja Pärnu maakondade planeering 2026. aasta keskpaigaks.
Lühiajaliselt aitavad varustuskindlust suurendada täiendavad load ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Tegemist on pideva protsessiga, kus koostöös keskkonnaameti, ettevõtete, kohalikke omavalitsuste ning huvitatud osapooltega leitakse lahendusi, kas ja kuidas tegevusi lubada.
Kuna kõiki ehitusmaavarade liike igas maakonnas ei leidu või leidub väikses mahus, tuleb arvestada ka naabermaakondade võimalustega. Varustuskindluse tagatuse parandamisel on oluliseks maavarade uuringud ja kaardistamised, mis annavad informatsiooni kas, millises koguses ja millise kvaliteediga maavara kuskil leidub. Sobivates asukohtades on järgmise sammuna oluline kaevandamisloa taotluses leppida osapooltel, kelleks on loa taotleja, kohalik omavalitsus, Keskkonnaamet ning vajadusel teised asutused ja teised huvitatud isikud, kokku kaevandamise võimalused ja tingimused.
Ülevaade sisaldab teavet iga maakonna kohta, sealhulgas nõudluse prognoosi ning infot liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi varude kohta. Kliimaministeerium uuendab andmeid iga-aastaselt ning täpsem ülevaade on kättesaadav ministeeriumi veebilehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
