Väliürituste juures on sageli lihtsam keraamiliste taldrikute asemel kasutada näiteks ühekordseid papptaldrikuid. See on mugav, sest väljas piknikul olles on tavalisi taldrikuid pea võimatu pesta ning lisaks valitseb ju alati ka purunemise oht.

Kui lähed piknikule, korvis restoranist soetatud toidud, saab kasutada näiteks Eesti ettevõtte Bringback lahendust, mis pakub võimalust kasutada ühekordsete pakendite asemel korduvkasutatavaid plastiknõusid ja aitab nõnda oluliselt vähendada meie ökoloogilist jalajälge.

Kasutades ühekordseid taldrikuid võib aga õigustatult küsida, milline on papist taldrikute kasutamisega kaasnev keskkonnamõju.

Kuigi metsa hoidmisele ja nende jätkusuutlikule majandamisele pööratakse aina enam tähelepanu, vajab paberitootmine, millest ka ühekordseid taldrikuid sageli valmistatakse, siiski puitu. Inimeste tähelepanu juhtimiseks on üha enam paberist toodete etikettidel indikaatorid, kus tarbija saab tutvuda infoga, kas need taldrikud on toodetud taaskasutatud toorainest või jätkusuutlikult majandatud metsadest.

Ühe papptaldriku valmistamiseks kulub 30 liitri vett

Lisaks puidu kasutamisele vajatakse ainuüksi ühe papptaldriku tootmiseks väga suurel hulgal vett. Keskmiselt kulub ühe taldriku valmistamise peale pea kolme pange jagu vett ehk ligi 30 liitrit, mis on väga suur kogus.

Muidugi võib väita, et vett kulub ka korduvkasutatavaid nõusid pestes. See liitrite hulk pole aga ligilähedalgi ühekordse taldriku tootmisel kuluva veega. Näiteks ühe nõudepesumasina tsükli puhul räägime umbes 10-liitrisest veekulust, täpne kulu sõltub pesutsükli pikkusest. Meeles tuleb pidada, et selle hulga veega pestakse aga puhtaks terve masinatäis nõusid.

Taldrikut ei tasu lõkkesse visata

Papptaldriku tootmisprotsessiga kaasnevad ka süsinikuheitmeid. Iga taldriku tootmisel tekib umbes 3,8 grammi süsnikdioksiidi, mis esialgu ei tundugi kuigi suur kogus. Kui kutsume välja piknikule umbes kümme sõpra, on selle pikniku õnnestumiseks ainuüksi taldrikute pealt eraldunud 40 grammi süsinikuheitmeid.

Kindlasti tasub meeles pidada, et ühekordsed nõud ei sobi lõkkes põletamiseks. Selleks, et taldrik kasutamise ajal kätte päris ära ei laguneks, sisaldab ta siiski teatud kogustes erinevaid lisaaineid. Ka papptaldrikud on üldjuhul kaetud õhukese plastmassi kihiga, et ta vastupidavam oleks. Seetõttu ei tasu neid nõusid pärast kasutamist kindlasti lõkkesse visata. Põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamine paiskab õhku aineid, mis on meid ümbritsevale keskkonnale ohtlikud.

Lisaks sellele, et papptaldriku tootmisel tekib väga palju süsinikdioksiidi ja kaasneb väga suur veekulu, siis kõige nukram on kogu loo juures see, et üldjuhul on ühekordse taldriku kasutusiga maksimaalselt mõnikümmend minutit ning seejärel oleme sunnitud selle ära viskama. 

Väike võimalus taaskasutada

Erinevalt koopia- ja ajalehepaberist ei saa papptaldrikuid taaskasutada, kuna need on üldjuhul kaetud toidujäätmetega. Jah, biolagunevaid taldrikuid on võimalus panna kompostihunnikusse, kuid kui vastav võimalus kodus puudub, siis jõuavad need sageli prügilatesse, kus lagunemisprotsessid on aeglased.

Keskkonnasõbralikumad lahendused

Kuigi esmapilgul võib papptaldrik tunduda hea lahendusena, siis tasub mõelda ehk on veel võimalusi, mis vähendavad meie ökoloogilist jalajälge. Kui on võimalus, siis tasub kasutada keraamilisi taldrikuid, sest nende eluiga on üldjuhul väga pikk ning tasakaalustab nende tootmisel tekkivat keskkonnamõju. Lisaks on võimalus osta taaskasutatavaid plastiknõusid, mis on kerged, neid on mugav piknikule kaasa võtta ning pärast pesemist saab neid korduvalt kasutada.

Näiteks Bringback on pakkumas võimalust inimestele korduvkasutatavates pakendites toitu kaasa võtta. Nende eesmärgiks on teha korduskasutatavate toidupakendite kasutamine inimeste jaoks võimalikult lihtsaks ning saata ühekordsed pakendid ajaloo prügikasti.

Kui ikkagi ei saa pärast piknikku nõusid koju viia, et neid pesta ja seejärel uuesti kasutada, võiks ühekordsete nõude tarvitaja mõelda taaskasutatud materjalidest valmistatud papptaldrikutele, mis natukenegi vähendavad meie igapäevast ökoloogilist jalajälge.