Keila lauluväljakul pakub looduse ja kultuuri ühendamine lahendusi kliimamuutuste väljakutsetele. Lauluväljak on suurepärane näide sellest, kuidas tark ja planeeritud ruumilahendus võib teenida kogukonda, olles samal ajal keskkonnasõbralik ja tulevikku vaatav. Vihmaaiad, lilleniidud, rohekatused ja meelteaed on osa lähenemisest, mis panustab loodushoidu ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisse.
Keila linna eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning üks samm sel teel oli lauluväljaku ümberehitamine, lähtudes kestlikust mõtteviisist ning looduslähedusest.
Keila abilinnapea Inge Angerjas rõõmustab, et mõned aastad tagasi alustatud projekt lauluväljaku pargiala looduslähedaste lahenduste loomiseks on tänaseks ellu viidud just nii nagu see algselt sai kavandatud. „Oma koha on leidnud vihmaaiad, hoonete rohekatused, lilleniidud ja väliõppeklass, mis on väga populaarne nii koolitundide ajal kui ka pärast kooli. Igapäevaselt on kogu lauluväljaku ala kasutusel õppeklassina – treppidel tehakse trepijooksu ja sportlikke harrastusi, suurel laval toimuvad erinevad tunnid, meelteaed annab võimaluse lõhna- ja maitsetaimi tundma õppida.”
Ta jagab, et kui kevadel tundus, et niidualad jäävadki kauniteks liivasegusteks tühjadeks laikudeks, siis ühel hetkel oli lilleniit õisi täis – moone, metsporgandeid, karikakraid ning sekka teisigi üllatajaid. „Kõik õitses ja suve arenedes tuli õisi juurde ka seal, kuhu me neid ei külvanud. Vihmasajud ja tuul aitasid heas mõttes lilleniitude rajamisele kaasa ning nii mõnigi liik leidis endale koha mitte planeeritud paigas, vaid hoopis seal, kuhu seemned sattusid. Positiivselt üllatasid Eestis toodetud lilleniidumatid, mis juba esimesel aastal andsid järskudel nõlvadel imelise tulemuse.”
Tagantjärele hindab Angerjas projekti keerulise, aga põnevana. Külastajatelt ja kasutajatelt on kuuldud nii kiidusõnu kui kriitikat, sest suur ruumimuutus väikelinnas ei jäta külmaks peaaegu kedagi. Julged muutused tekitavad abilinnapea sõnul alati arutelu. „Aga see on hea. Uudsed materjalid on tekitanud küsimusi – näiteks vett imav pinnakattematerjal ökokruus. Maastikuarhitektuursete lahenduste osas on tagasiside olnud väga positiivne,” ütleb ta.
Lühiajaline investeering toob tulevikus kasu
Angerjas kiidab, et Euroopa Majanduspiirkonna toetuseta ei oleks sellises mahus ellu viidud looduspõhiste lahendusteni jõutud. „Lisaks keerukamale projekteerimisele on rajatud lahendused tavapärastest kallimad, kuid kaasnev kasu liigirikkusele, kvaliteetsele elukeskkonnale ja säästlikule ressursikasutusele kaalub üles rahalise aspekti,” ütleb ta.
„Esmapilgul tundus, et on projekti täitmine on üsna keerukas, kuid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektikoordinaatorid olid igati toeks. Julgustav suhtumine ja regulaarsed koosolekud aitasid ajakavas püsida, projekti lõpuüritusel oli kogu tiimil võitja tunne,” räägib abilinnapea. Ta lisab, et kogemusi jagavad projektis osalenud hea meelega ka teistele ja kui avaneb võimalus Euroopa Majanduspiirkonna meetmest toetust taotleda, hindaksid nad seda kõrgelt ning taotleksid uuesti. „Soovitame seda ka teistele, sest toetus on hea võimalus kavandatud ideed ellu viia ja rajada jätkusuutlikke lahendusi, mis rikastavad elukeskkonda.”
KIKi elurikkuse ja kliima valdkonna projektikoordinaator Ööle Janson leiab, et Keila lauluväljak on väga hea näide, kuidas teha ala, mis on aktiivses kasutuses ning ennetab kliimamuutuste mõjusid. “Keila projekt lahendab nii põua-, üleujutuse kui ka soojussaarte probleeme. Vihmavee kasutamine ning ökoinnovaatilised lahendused aitavad vähendada jooksvaid kulusid ja täidavad ümbritseva keskkonna veevarusid. Kuigi selliste lahenduste ehitamine ja hooldamine on tavalahendustest keerulisemad ning kallimad, pakuvad need kogukonnale pikaajalisi hüvesid.”
Ajaloolise paiga uus elu
Keila lauluväljak on samas kohas asunud umbes 100 aastat. See on koht, kus saavad kokku inimesed ja loodus: park on värav terviseradadele, seal ristuvad koolilaste ja haiglasse suundujate teed ning tegemist on traditsiooniline pidupäevade, jaanitulede ja sportimise kohaga, mis vajas juba ammu ruumilist ümbermõtestamist. Elluviidud lahendus sai terviklik ning töötati välja linnaplaneerijate, arhitektide, maastikuarhitektide, hüdro- ja geoloogide, geotehniliste- ja veeinseneride, kohaliku omavalitsuse ametnike ja vee-ettevõtte ühise töö tulemusena.
Keila lauluväljak on avalikus kasutuses 24/7, ala on lihtsasti ligipääsetav, liikumine alal on kõigile lihtne ja see on hästi valgustatud. Kuna lauluväljak on oluline paik nii kohalike kui ka kogu Harjumaa jaoks, loodi projekti käigus Keila Lauluväljaku veebileht.
Projekti „Looduslähedased lahendused Keila lauluväljakul” toetuse suurus oli üle 606 000 euro ja seda rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest.
Artikli autor: Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Gerli Ramler
