Enamasti tekitab kokkupuude mõistega „elektriaudit“ tunde, et tegemist on taas ühe riikliku bürokraatliku kohustusega, mille kaudu elektrisüsteemide omanikelt raha koguda. Tegelikult on tegemist terviseohutuse ja varade kindlustamise seisukohast väga olulise tegevusega.

Enneta kahju

lektrisüsteemidest tekkinud õnnetused on omandanud üldjuhul „ärahoitava juhtumi“ staatuse. Kui kusagil on elektrisüsteem põlema läinud ja põleng on omakorda kaasa toonud suure kahju, räägitakse sageli suitsuanduritest kui imelistest abinõudest, millega oleks saanud kahju ära hoida. Kahtlemata on suitsuandurid vajalikud ja lausa asendamatud, kuid paraku rakenduvad need alles siis, kui midagi on juba juhtunud. Tegelikult saab astuda palju samme juba enne, kui suitsuandur ohust märku annab.

Riskide taandamine miinimumini

Elektrisüsteemi tõrgeteta toimimise tagamiseks on mitmeid mooduseid. Kahtlemata on kõige olulisemaks tingimuseks see, et elektrisüsteem oleks juba algusest peale ohutuks projekteeritud ja ehitatud. Järgmine määrav faktor on elektrisüsteemis aja jooksul tehtud ümber- ja juurdeehitused ning nende vastavus nõuetele. Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks teguriks on aga elektrisüsteemi seisundi muutumise jälgimine aja jooksul.

Oma turvalisuse kindlustamiseks ja ühtlasi ka riiklikult kehtestatud nõude järgimiseks on elektrisüsteemi vaja elektriauditi kaudu kontrollida. Elektrisüsteemi audit on protsess, mida tuleb teha alati enne uue elektrisüsteemi või uue elektrisüsteemi osa kasutamist. Samuti tuleb audit läbida pärast elektrisüsteemi ümberehitust. Lisaks tuleb teha auditit teatud regulaarsusega ka hiljem, elektrisüsteemi kasutamise jooksul.

Elektritöid tehes puutuvad spetsialistid alatasa kokku klientidega, kellele tuleb auditi olemust põhjalikult selgitada, sest paraku levivad ses osas mitmed valed arusaamad. Enamasti peetakse auditit tüütuks bürokraatiailminguks, mis on vajalik võrguettevõttele mingite keeruliste andmete kogumiseks. Sageli nähakse seda ka kui riigi välja mõeldud viisi elektrisüsteemi omanikelt raha kogumiseks. Tegelikult on elektrisüsteemi audit vajalik ainult elektrisüsteemi omanikele endile.

Mida elektriauditi raames tehakse?

Elektriauditi ehk elektrisüsteemi regulaarse kontrollimise tegevustele sisukamalt otsa vaadates saab selgeks, milleks sellist kontrolli tarvis on. Kindlasti tasub märkida, et järgnevalt on tegemist vaid auditi käigus läbiviidavaid tegevusi üldistava loeteluga. Kogu audit koos mõõtmistega on keeruline protsess ning vajab sageli ka erinevaid lähenemisi.

Kaablite ja juhtmete isolatsioonitakistuse mõõtmine. Inimeste tekitatud lühised elektrisüsteemis on paraku üsna sagedased. Üldjuhul on tegemist sellega, et keegi on kaablit sisselõikega vigastanud või midagi omavahel valesti ühendanud. Sellisel juhul käib pauk ning loodetavasti kaitse rakendub – jääb loota, et tagajärjed ei ole rasked. Ometi võib juhtuda ka seda, et lühis pole põhjustatud inimtegevuse poolt ning sellisel juhul aitab isolatsioonitakistuse mõõtmine tuua välja võimalikud riskid, vigastused ja paigaldamise vead.

Kaitserakenduse mõõtmine. Selle mõõtmise käigus selgitatakse, kas kaitseautomaat või sulavkaitse sobib ahela ette või mitte. Kehvemal juhul võib tekkida mõõtmata ahelas olukord, kus lühise korral kaitse ei rakendu ning kestva lühise tagajärjed võivad olla rasked.

Rikkevoolukaitsme rakendumise mõõtmine. Rikkevoolukaitsme ülesandeks on lülitada välja ahela pinge, juhul kui sellest peaks lekkima vool ja keegi võib selle tulemusel pinge alla jääda. Mõõtmise eesmärgiks on anda elektrisüsteemi omanikule kindlus, et rikkevoolukaitse töötab õigel ajal ja õige voolu korral.

Maanduri maandustakistuse mõõtmine. Maanduri roll on kanda maasse voolu, mis võib sattuda elektrisüsteemi või maja muudesse osadesse, kus seda olla ei tohi. Näiteks elektripliidi metallkorpus peab olema korralikult maandatud, sest pliidi plaadi ja korpuse vaheline isolatsioon muutub aja jooksul kehvemaks ning lõpuks võib jääda pliidi korpus pinge alla. Kui maandus puudub või maanduse näitajad ei vasta normidele, võib juhtuda, et läbi pliidi lekkiv vool liigub läbi inimese, kes pliiti puutub. Tulemuseks võib olla eluohtlik elektrilöök.

Maandus- ja potentsiaalijuhtide mõõtmine. Maandurit ühendab elektriseadmetega maandusjuhtide kogum. Mõõtmisega selgitatakse välja, kas maandatavad metalltarindid ja elektriseadmed on maandusega ühendatud. Mõõtmise eesmärk on anda elektrisüsteemi omanikule kindlus, et elektrisüsteemi maandus ka tegelikkuses toimib. Korraliku potentsiaaliühtlustuse korral ei ole võimalik tunda vannitoas kraani katsudes kerget särinat ning pesumasinat saab kasutada riskivabalt ka vannitoas.

Elektrisüsteemi visuaalne kontroll. Auditi käigus vaatab auditi tegija üle, kuidas elektrisüsteem on ehitatud ja kuidas seda kasutatakse: kas kaablid, lülitid, pistikupesad ja valgustid on keskkonnaga sobivad ja kas paigaldustöö on tehtud nii, nagu seda on vaja ohutuse seisukohast teha. Kõike seda ikka selleks, et vältida asjatuid riske.

Elektrisüsteemi dokumentatsiooni kontroll. Auditi tegija tutvub ka elektrisüsteemi dokumentatsiooniga. Kõige olulisemaks dokumendiks on kilbi skeem, mis annab ettekujutise elektrisüsteemi ülesehitusest. Skeem näitab, milline kaitseseade kaitseb majas üht või teist tarbimisliini ja kuidas on toide hoones jaotatud. Dokumentatsiooni kontrolli käigus tuleks auditi tegijale näidata kõiki olemasolevaid ja elektrisüsteemi ehitust puudutavaid akte, protokolle jms, et auditi läbiviija annaks ka nende kohta oma hinnangu.

Auditit lõpetades esitab auditi tegija elektrisüsteemi ülevaatuse kohta kokkuvõtte. Selleks vaatab auditi läbiviija eelnevalt välja toodud mõõtmiste tulemusi, analüüsib elektrisüsteemis nähtut ning võrdleb kogu infot standarditega, mis kirjeldavad üht või teist laadi elektrisüsteemide ohutuse nõudeid.

Garantii enda ja oma lähedaste tervise ja vara säilimisele

Selge on see, et elektriaudit on ja jääb vajalikuks eeskätt elektrisüsteemi omanikule – nii iseenda kui ka oma lähedaste või ka klientide ja töötajate vara ning tervise ohutuse tagamiseks. Paraku on ikka siin-seal näha vastumeelsust auditi nõude vastu rohkem kui mõistmist selle vajalikkuse ja kasu suhtes.

Riik on auditi nõude seadusega kohustuslikuks teinud ning selle tegemine peaks kujunema sama iseenesest mõistetavaks, nagu ka auto tehnilise kontrolli vajalikkus. Vaid sel moel saab igaüks kindlustada end elektrist tekkivate riskide eest ja viia võimalike riskide taseme miinimumini.

Telli elektrisüsteemi professionaalne ülevaatus Eesti Energia elektritööde osakonnalt.