Looduses liikumise võlu on viimasel ajal hakatud avastama erakordse hoolega ning seetõttu kipuvad matkarajad sageli olema pilgeni rahvast täis.

Igapäevaseks regulaarseks liikumiseks ei pea tegelikult sugugi rappa või metsa minema – hästi sobivad ka kodulähedased tänavad või naabruses asuv kergliiklustee. Või hoopis rada, mis talvisel ajal mõeldud suusakilomeetrite mõõtmiseks.

Liigu märgistatud linnaliikumisrajal

Muidugi on mõnus ja tervislik siirduda end värskendama mõnele metsalaanes või rabaõhus peituvale matkarajale, kuid need kipuvad viimasel ajal olema üsna ülerahvastatud. Seetõttu on vahelduseks nutikas võtta ette hoopis jalutuskäik oma kodukandis ja tutvuda naabruskonnas asuvate huvitavate paikadega.

Väike eelisseis marsruudi paika panemisel on Tartu ja Tallinna elanikel, sest nende linnade tänavatele on Eesti Terviserajad märkinud maha liikumisrajad. Otsi vaid endale sobivaim ning retk võib alata ilma, et peaksid kulutama aega marsruudi paika panemisele!

Avasta uusi kohti

Praegu, kui populaarsemad matkarajad on sageli ülerahvastatud, on hea mõte võtta nädalavahetuse jalgsimatk ette hoopis mõnes suusakeskuses. SA Eesti Terviserajad on praeguse seisuga arendanud välja 100 rada Eesti erinevais paigus.

Sedavõrd suur radade hulk tähendab, et ükskõik millises Eesti otsas ka ei oldaks, mõni rada jääb lähedusse alati. Ning kuigi suur osa radadest on mõeldud suusatamiseks, on need avatud aastaringselt ning hooldatud vastavalt aastaajale. Sageli ka valgustatud. See tähendab, et värske õhu ja meelepärase tempoga liikumisvõimalus on käepärast sõltumata aasta- ja kellaajast või asukohast.

Lisaks infole terviseradade kohta leiab Eesti Terviseradade kodulehelt tarvilikku infot veelgi. Miks ja kui palju end liigutada, selgitab Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull. Tutvuda saab kepikõnni algtõdedega, juhendatakse venitusharjutuste tegemisel ning väärt infot on veelgi.