Tuuleenergia näol tegu kõige odavama ning keskkonnasõbralikuma energiatootmisviisiga. Ainuüksi kõige suuremad merepealsed tuulepargid suudavad toota üle miljoni majapidamise jaoks tarvilikku elektrit, seega on nende rajamine igati teretulnud ettevõtmine. Millised on aga võimsaimad Baltikumi suurimale tuuleenergia tootjale Enefit Greenile kuuluvad pargid meie regioonis?
Suurim park laiub Leedus
Enefit Greeni valduses on Eestis kokku 15 tuuleparki koos 106 tuulikuga, lisaks on üle Baltikumi jaotatud veel 5 tuuleparki 59 tuulikuga. Kõikide tuuleparkide koguvõimsuseks on 398 MW ning aastaga toodetakse kokku 330 000 keskmise tarbimisega majapidmise jaoks vaja minevat elektrit. Selleläbi jäetakse näiteks aastas võrreldes Narva elektrijaamadega õhku paiskamata üle 940 000 tonni CO2 emissioone.
Kõige suurem Enefit Greeni tuulepark asub Leedu läänekaldal Šilutes, mis koosneb 24-st tuulikust, mille koguvõimsuseks on 60MW. Selles pargis toodetakse aastas 76 600 majapidamise jagu elektrit. Sealsed tuulikud on ka Enefit Greeni kõige kõrgemad oma 170 meetrise pikkusega.
Viimased märkimisväärseimad tuulepargid, mis Eestisse rajati, tulid Paldiskisse ning Narva tuhaväljale. Eesti suurimaks pargiks on Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, mis suudab katta rohkem kui 26 600 kodumajapidamise aastase elektrivajaduse.
Tuuleparke rajatakse mõistagi kõige tuulisematele aladele, mis Eesti näitel asuvad rannikul ning Ida-Virumaal. Tuuleenergia näol on tegu on kõige odavama ja puhtama energiatootmise liigiga, mille loomine kustutab ära oma süsiniku jalajälje kuue või vähema kuuga.
Kõige suuremahulisem tuuleenergia tootmine leiab aga aset merel, sest sealsed tuuleolud on kõige paremad ning stabiilsemad. Eesti Energial ning Enefit Greenil on arendusportfellis hetkel kaks meretuulepargi projekti, millest üks peaks loodama Liivi lahte ning teine Loode-Eestisse Hiiumaa ranniku lähedale.
Eelmise aasta statistika põhjal toodetakse Eestis tuulest 590 GWh elektrit, mis moodustab kogu elektrienergia lõpptarbimisest 7%. Riiklik energia- ja kliimakava (REKK 2030) on 2030. aastaks sättinud eesmärgi, et taastuvelektri osakaalust 61% moodustab tuuleenergia ning tuuleenergia osa elektrienergia lõpptarbimise protsendist suureneb 24 protsendini.
