Kui eelmise aasta sügisel ei teadnud veel suurem osa Eesti tarbijatest Euroopa Liidu ning maailma rohepöördest ja jätkusuutlikkust mõtteviisist, siis E-piima Lääne-Euroopa kliendid hakkasid juba paar aastat tagasi tegema esimesi samme jätkusuutlikkuse suunas. E-piima Lääne-Euroopa ja Skandinaavia kliendid soovivad näiteks konkreetselt teada, kui suur on toodete puhul süsiniku jalajälje suurus.

Viimase kuue kuuga on ka Eestis toimunud hüppeline muutus, kus jätkusuutlikkus ja rohepööre on igapäevased teemad nii meedias kui poliitikas. 

Tulevastele põlvedele jäägu võimalikult roheline jalajälg 

E-piim on üks Eesti suuremaid juustu- ja proteiinipulbri tootjaid ning eksportijaid, mis kuulub enam kui kahesajale Eesti ja Läti piimafarmerile. Praegu tegutseb ettevõte iga päev selle nimel, et jätta tulevastele põlvedele võimalikult roheline jalajälg.

Jätkusuutlik tegutsemisviis on ainus võimalus selleks, et pakkuda hoolivat keskkonda loomadele ning kvaliteetset toitu tarbijatele, olles seejuures ka õrn looduse vastu.

E-piima arendusjuht Liis Tuur viitas, et eelmise aasta septembrist tegeletakse ettevõttes pilootprojektiga, kus kaks Eesti ja kaks Läti farmi alustasid erinevate sertifitseeritud süsiniku ja kasvuhoonegaaside emissiooni arvutuste platvormide ja teenusepakkujate testimisega. 

“Nüüdseks oleme jõudnud sinna, et alates aprillist arvutavad kõik E-piima farmid Eestis ja Lätis süsiniku ja kasvuhoonegaaside jalajälge. Lisaks arvutame seda, kui suur on tehaste süsiniku ja kasvuhoonegaaside jalajälg,” sõnas Tuur.

Tulevikus loodetakse viia CO2 jälg nulli

E-piim tegutseb selle nimel, et ühel heal päeval oleks ettevõtte toodete peal kirjas olev number selle kohta, kui palju on tekitatud tootmisel CO2, null.

Eesmärk on seatud süsiniku jalajälje vähendamise suunas. Euroopa Liit plaanib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ehk kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus, mis tähendab, et atmosfääri ei paisataks rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem neid siduda jõuab.

Nii on ka ettevõtte südameasi viia piimatootmise ja -töötlemise ning transpordi keskkonnamõju minimaalseks, vähendada põllumajanduses tekkivaid heitkoguseid ja saavutada seeläbi 2040. aastaks süsinikneutraalsus.

“Kogu tarneahel toimib ju nii, et loom sööb ja ta eritab gaase, mis jäävad keskkonda ringlema. Seepärast peabki looma toit olema hea ja kvaliteetne,” ütles Tuur. 

Ta lisas, et me ei saa palju muuta seda, milline on looma metabolism või et ta gaase eritab, kuid meie ülesanne on muuta seda, mis toimub farmimajanduse ümber – toota biometaani, kasutada taastuvenergiat ning taaskasutada võimalikult palju.

Kas jätkusuutlikus toob kaasa kõrgema hinna?

Liis Tuur soovitas, et kes tahab teha paremaid valikuid, siis nüüd, siin ja praegu tuleb hind paratamatult veidi kallim, kuid see on samm parema homse suunas. “Loodame, et inimesed teevad neid valikuid ikkagi südame järgi,” avaldas ta.

E-piima arendusjuht selgitas, et ettevõtte eesmärk on kasvatada loomasööta ise või osta seda farmi lähedalt. Näiteks Brasiiliast või Hiinast toodud loomasööda transpordil on suur süsinikuemissioon ning kindlasti on loodussõbalikum rajada äri kohaliku elu arendamisele ja ise sööta kasvatada. 

“Suurem investeering läheb ka biometaanijaamadesse ja päikesepaneelidesse. Seetõttu on praegu oluline tarbijaid harida, lootes, et nad valivad meie toote ja mõtlevad meiega kaasa,” lausus Tuur.