Fermi Energia tuumablogi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: Euroopa Liit vajab tuumaenergiat

Ursula von der Leyen ja Kadri SimsonFoto: Jaan Männik

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles pärast 27 liikmesriigi tippkohtumist, et Euroopa Liit vajab tuumaenergiat ja maagaasi, kui soovime vähendada süsinikdioksiidi eraldumist atmosfääri.

Pärast von der Leyeni väljaütlemisi võttis sõna ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kelle sõnul ei ole kunagi varem väljendatud nii selget ja laialdast toetust tuumaenergiale, et saavutada seatud kliimaeesmärke.

Macron teatas hiljuti, et Prantsusmaa, mis on Euroopa Liidu suurim tuumaenergia tootja, peab 2030. aastaks olema süsinikuvaba elektritootmise liider, kus on töös nii väike moodulreaktor kui toodetakse tuumajaamades elektrolüüsi abil puhast vesinikku.

Von der Leyen märkis, et kuna Euroopa Liit peab kliimamuutustega võitlemiseks oma süsinikdioksiidi drastiliselt vähendama, siis on ilmselge, et vajame rohkem taastuvat ja puhast energiat.

Vajatakse stabiilsemaid energiaallikaid

Kuigi taastuvate energiaallikate, nagu tuul ja päike, tootmise kulud on langenud ja Euroopa Liit ei sõltu enam nii palju impordist, vajatakse siiski taastuvate energiaallikate kõrvale ka stabiilsemaid energiaallikaid – tuumaenergiat ning ülemineku ajal ka maagaasi.

Komisjon peab enne aasta lõppu esitama lõplikud ettepanekud, millised energiaallikad lisada jätkusuutlikku finantseerimise taksonoomiasse – sinna kuuluvad energiaallikad, mida peetakse kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel kasulikuks.

Taksonoomiasse lisamine avab juurdepääsu rahastusele, mis annab nimetatud tehnoloogiatele olulise konkurentsieelise näiteks saastava fossiilenergeetika ees

Praeguse gaasihinna kriisi arvestades tegid 10 Euroopa Liidu liikmesriiki eesotsas Prantsusmaaga oktoobri keskel avalduse tuumaenergia taksonoomiasse lisamiseks. Prantsusmaa, mis saab umbes 70% oma energiast tuumajaamadest, valmistub taasalustama tuumajaamade ehitamist.

Kuid leidub ka riike, kes on tuumajaamade vastu, sealhulgas Saksamaa, Austria ja Luksemburg, kes osutava radioaktiivsete jäätmete väga pikaajalise ladustamise probleemile.

Komisjon analüüsib tuumajäätmete mõju

“Tuleviku energiaportfell vajab rohkem taastuvallikatest pärit puhast energiat ja nende kõrval ka stabiilseid energiaallikaid, nende hulgas nii gaasi (mille heitmekogused on ca poole madalamad kui söe põletamisel) kui tuumaenergiat (mille CO2-heide on samal tasemel tuule- ja päikseenergeetikaga),” sõnas Simson.

“Nendele energiaallikatele pöörab Komisjon tähelepanu oma delegeeritud õigusaktides juba lähiajal,” sõnas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. 

Tema sõnul tunnistatakse tuumaenergiat stabiilse madala CO2-heitmega energiaallikana, kuid arvamused selle võimaliku mõju kohta keskkonnaeesmärkide saavutamiseks lähevad lahku. Kõige suuremaks põhjuseks, miks Komisjon analüüsib hoolikalt ekspertide seisukohti ja nende aruandeid, on tuumajäätmete mõju keskkonnale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.