Käesoleval sügisel on elektri hind purustanud järjepidevalt rekordeid. Kui septembris üllatas meid 100-eurone megavatttunni hind, siis uued elektrihindade rekordid on muutunud tänaseks juba kahjuks harjumuspäraseks, kus megavatt-tunni hind võib ulatuda juba 1000 euroni. See sunnib mõtlema, kuhu on energiaturud lähitulevikus liikumas?
Fermi Energia juhatuse esimehe Kalev Kallemetsa sõnul on üha rohkem maailmas tekkimas arusaam, et tuumaenergia on elektrivõrgus hädavajalik. “Sisuliselt on Euroopa Nõukogus kokku lepitud, et tuumaenergia saab olema jätkusuutliku rahastamise taksonoomias sees,” märgib ta.
Elektri tarbimine kasvab pidevalt
Kui vaadata elektritarbimist, siis on Põhjamaade näitel väga hästi näha, kuidas elektritarbimine on pidevalt kasvamas.
Väga suur palju on kasvanud elektriautode müük. Norras näiteks ületab uute elektriautode maht juba tavaautode müügi, moodustades turust juba 60 protsenti. Saksamaalgi on uute elektriautode müük jõudnud 20 protsendini. “Need on oluliselt suuremad numbrid, kui paar aastat tagasi julgeti prognoosida,” selgitab Kallemets.
Eriti põnev on ka naftatööstus, mis on eelkõige Norra eripära. Riik on seni kasutanud nafta puurimiseks maagaasi, kuid tulevikus hakatakse selleks kasutama hüdroenergiat. Kui maagaasi tootsid nad seni ise, siis tulevikus müüakse see kõik ekspordiks välja. Nii väheneb maagaasi kasutamise vähenemise tõttu keskkonna jalajälg, kuid tegelikult müüakse see maha ning kasutatakse lihtsalt kuskil mujal.
Nägemist, Vene elektrisüsteem ja põlevkivi
Kui vaadata Eesti energiaturgu, siis praegu impordime elektrit nii Venemaalt, Soomest, Rootsist kui Poolast. Vastu on võetud otsus, et alates 2026. aastast ühendavad Baltimaad ennast lahti Venemaa elektrisüsteemist, mis tähendab, et 700 megavatti elektriimpordi võimsust kaob. “Sellel sammul on kindlasti mõju turule ja usutavasti tugev mõju hinnale,” märgib Kallemets.
Eesti on endiselt ühenduses Soomega, kus on just käivitamisel uus Olkiluoto tuumareaktor ning jätkub importimine ka Rootsi lõunaosast ning Poolast.
Lisaks on Eesti Energia öelnud, et 2030. aastal lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine. Kallemetsa sõnul on see läbimõeldud otsus, kuna enamus Eesti põlevkivijaamadest ja kaevandustest on rajatud Nõukogude ajal ning on tänaseks enam kui 30 aastat vanad.
Selleks, et uut kaevandust, elektrijaama või olemasolevat taristut parandada, on vaja täiendavaid investeeringuid, mis omakorda tähendab, et need rajatised peaksid veel aastakümneid töös olema. “Kui vaatame tänast kliimapoliitikat, siis ei ole sinna lihtsalt mõistlik enam investeerida,” märgib Kallemets. Nii kasutatakse olemasolevaid varasid nii pikalt kui võimalik ning CO2 heite vähendamiseks kasutatakse biomassi.
Maagaasi tootmine vajab suuri investeeringuid
Praegu on fossiilne energia hädavajalik, et kogu Euroopa varustuskindlus tagada. Näiteks lõpetab Saksamaa 2030. aastaks kivisöest elektri tootmise ning samal ajal jätkavad nad ka tuumajaamade sulgemist. Kolm suletakse selle aasta lõpuks ning järgmisel aastal veel kolm. Kallemetsa sõnul planeeritakse seda kõike asendada maagaasiga, mis tähendab, et tarbimismaht suureneb märkimisväärselt. Kuna maagaasi kasutamine on tõusuteel ka Aasias ja Ameerikas, siis viib see maagaasi hinna veelgi kõrgemale.
Maagaasi kasutuselevõtu märkimisväärne suurendamine on aga kolossaalne ettevõtmine, mis vajab tohutut taristut. Kallemetsa sõnul on näiteks ühe LNG gaasiterminali rajamine koos kõigi sinna juurde kuuluvate investeerimisotsustega mitmeaastane protsess. Ja suurendada gaasi tootmist üle 5 protsendi aastas on täiesti ebareaalne. “Lihtsalt kapitali ei ole sellises mahus võtta,” selgitab ta.
Tuumaenergia on mitu korda odavam
Eesti ja Fermi Energia on väga pikalt uurinud ja vaadanud, kuidas siia sobiks väike moodulreaktor, mis aitaks leevendada väga paljusid energiaprobleeme, mis meil ees terendavad. Eestile sobiks väikereaktor, näiteks GE Hitachi arendatav BWRX-300, millega on väga põhjalikult tutvutud ning uuritud. Tegemist on keevaveereaktoriga, millesarnaseid on meie naabrite Soome ja Rootsi juures kasutatud edukalt aastakümneid.
Sellise jaama rajamine on võrdlemisi lihtne. Kallemetsa sõnul kulub sellise reaktori ehitamiseks kolm aastat ning kui võtta kõik kulud kokku, siis jääks elektri omahind 50-60 euro juurde megavatt-tunni kohta. See on viimasel ajal rekordeid purustanud hindade juures märkimisväärne kokkuhoid.
Kallemetsa sõnul tehakse lähiaastatel veel detailseid lisauuringuid. Projekti edukuse taga peab olema väga kvaliteetne ettevalmistus ja planeerimine. “Eeltöö peab olema väga põhjalik ja tuleb väga detailselt läbi mõelda,” selgitab Kallemets, kelle sõnul Fermi Energia sellega ka pidevalt tegeleb.
Väga palju on vaja rääkida ja suhelda erinevate osapooltega – avalikkusega, klientidega, riigi esindajatega jne.
Kindlasti on tulevikuenergeetika juures kõige olulisem see, et kasutataks puhtaid energialiike – lisaks tuumaenergiale ka päikese- ja tuuleenergiat. Nii tuul kui ka päike sõltuvad aga hooajast ning ei taga varustuskindlust, mistõttu ongi kõrvale vaja ka veel alternatiivseid energiatootmisviise.
Balti regiooni energiaturgu arvestades oleks Eestis ruumi neljale 300 MW väikereaktorile, mis tooks meile võrku juurde 1200 MW võimsust. Kallemetsa sõnul on kahe reaktori ehitamine miinimumeesmärk, mis tähendaks 600 MW võimsust. Selleks tõenäoliselt sobivaimad kohad on Lääne- ja Ida-Virumaal, kuna seal on mitmeid logistilisi eeldusi uute tootmisvõimsuste võrku lisamiseks – Lääne-Eestis on võrguressurss rajatavate tuuleparkidega ammendumas. Siiski ei vali jõujaamale asukohta Fermi Energia, vaid selle hinnangu ja otsuse, kas ja kuhu jaama teha saab, peab tegema riik.
