Makeitneutrali blogi

Ära jäta prügi postkasti seisma: iga e-kiri suurendab sinu elektriarvet ja süsinikujalajälge

Foto: Canva

Kas teadsid, et iga vana e-mail, uudiskiri või spämm suurendab elektriarvet ja ühes sellega ka sinu süsinikujalajälge

See tähendab, et sa maksad selle eest, et hoida postkastis alles aastate tagused kirjad, mida sa tõenäoliselt kunagi uuesti lugema ei lähe. 

Kogu postkasti sisu kulutab energiat täpselt nii kaua, kuni omanik sealt midagi ära kustutab.

Seepärast tasub iga natukese aja tagant postkastis kord majja luua ja digiprügist vabaneda.

Miks e-kirjad üldse elektrit kulutavad?

Kõiki e-kirju ja andmeid hoiustatakse lisaks inimese postkastile suurtes serverites, mis töötavad elektril. 

E-kirju on aga kogu maailma peale kokku lugematu hulk, mistõttu on nende hoiustamiseks tarvis andmefarme (data farms) ehk hiiglaslikke keskuseid miljonite arvutitega, kus säilitatakse kogu maailma andmeid…

…tähendab andmeprügi.

Uuringute järgi on praeguse seisuga kõikidest loodud andmetest aktiivselt kasutusel ehk  vajalikud vaid 6 protsenti

Ülejäänu võiks keskkonna huvides nii postkastidest kui andmefarmidest kustutada.

Andmefarmid kasutavad kogu maailma elektrist umbes kaks protsenti, aga 2030. aastaks kasvab see juba kaheksa protsendi peale. 

Andmefarmid töötavad ööd ja päevad läbi ning kulutavad tohutus koguses elektrit ja vett

Selleks, et tehnika üle ei kuumeneks, on pidevalt huugavatele arvutitele tarvis veekulukaid jahutussüsteeme. 

Siit ka suur mure:

Mida rohkem digiprügi inimestel tekib, seda rohkem on serveritel ja andmefarmidel tööd ning seda suuremaks kujuneb inimkonna süsinikujalajälg.

Sinu e-kirjad asuvad siin.

Kust tuleb e-kirja saatmisel CO2?

CO2 emissioon tekib sellest, et e-kirjade kirjutamiseks, lugemiseks ja saatmiseks kasutatakse arvuteid, internetiühendust ja selleks kõigeks vajalikku digitaalset infrastruktuuri. 

Kõigeks selleks on tarvis elektrit. 

Ühe e-kirja saatmine käivitab pika protsessi, mis algab kodus olevast Wi-Fi ruuterist, liigub sealt edasi teenusepakkuja seadmetesse ja lõpetab omadega andmefarmis. 

Mida pikema kirjaga on tegu, seda rohkem CO2 see tekitab. 

Kui kirjaga on kaasas mõni manus ehk dokument, pilt või muu fail, võib CO2 kogus ühe kirja puhul ulatuda 50 grammini. 

Eriti halvasti on lood rämpspostiga. 

Mitu e-kirja sul postkastis istub?

Iga spämmikiri paiskab atmosfääri 0.3 grammi CO2 ja seda ka juhul, kui sa kirja ei ava. 

Digital Cleanup Day leidis, et inimkond saadab ühe aastaga keskmiselt 62 triljonit spämmikirja, milleks kulub 33 miljardit vatti elektrit ja mille tagajärjel paisatakse atmosfääri 20 miljonit tonni CO2. 

Arvestades, et keegi isegi ei taha spämmikirju saada ja veel vähem avada, on see tohutult mõttetu raiskamine. 

Spämm moodustab veidi üle 50 protsendi kogu maailma e-kirjadest, mis tähendab, et kui sellised kirjad oma postkastist blokeerida, on kokkuhoid juba märkimisväärne.

Kuidas oma kirjavahetused keskkonnasõbralikuks muuta?

Alustada võiks sellest:

Jäta saatmata need kirjad, mis ei ole tegelikult olulised ega eriti informatiivsed. 

Suurbritannias läbi viidud uuringu järgi saaksid britid iga aastaga säästa 16 000 tonni CO2, kui jätta ära kirjad, mille sisuks on ainult sõnad “Suur tänu!”. 

See ei tähenda, et viisakusest tuleks keskkonna nimel sootuks loobuda, vaid seda, et kui igal kirjal on oma hind, tasub oma ressursse kasutada jätkusuutlikumalt. 

Teine oluline samm:

Hoia oma postkast puhas. Kui suur on tõenäosus, et kerid ühel hommikul oma postkasti päris lõpu välja ja hakkad sealt kahe aasta taguseid kirju uuesti üle lugema? 

Samuti, kui oled kunagisest ajast jäänud mõne e-poe või muu teenusepakkuja uudiskirja meili-listi, tasub end sealt esimesel võimalusel eemaldada.

Kolmas samm:

Kustuta ära kõik kirjad, mida pole postkastis mõtet säilitada ning eriti sellised, millel on küljes suure mahuga manused, mille oled juba niikuinii arvutisse omal ajal alla laadinud. 

Kui iga inimene maailmas kustutaks oma postkastist 10 e-maili, säästaks maailm 172 500 GB andmeid ja 39 035 tonni CO2. 

Suurpuhastuse võiks ette võtta kord kuus ning jälgida, et tühjendatud saaks ka prügikasti kaust.

Soovid veel infot, kuidas muuta oma tööelu keskkonnasõbralikumaks? Leia kõik võimalused Makeitneutrali kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.