Tänavused uue aasta lubadused on enamikul praeguseks paigas, aga keskkonna, metsade, teiste elusolendite ja iseenda tervise nimel tasub nimekirja üks lihtne lubadus juurde lisada: osta endale sel aastal hea korduskasutatav joogipudel.

See on üks kõige lihtsamini ja kiiremini täidetav lubadus, ent kasutegurid on tegelikult ja sõna otseses mõttes mägede kõrgused.

Kohe selgitame asja.

Visualiseerimisharjutus

Ühe tunniga ostetakse kogu maailma peale kokku 1,3 miljardit ühekordset plastist joogipudelit, mis tähendab, et kõigest kahe tunniga on inimkond ostnud Eiffeli torni kõrguse (324 m) mäe jagu plastpudeleid. See on ulmeline kogus prügi, millele lisanduvad otsa veel kõik teised plastpakendid ja jäätmed. 

Ühes aastas toodetakse kokku ligi 480 miljardit ühekordset plastpudelit, millest tekkinud hunnik on kõrgem kui maailma kõige kõrgem hoone ehk Dubais asuv Burj Khalifa pilvelõhkuja.

10 aastaga kogunenud pudelite hunnikut arhitektuurilise näitega ilmestada ei saa, sest pudelite mägi küündib juba 2,4 kilomeetrini.

Need mäed võiks jääda ehitamata, kui inimkond läheks korduskasutatavate pudelite peale üle. 

Põletaks pudelid lihtsalt ära?

Plast on hea ja odav materjal ja sellepärast kasutataksegi seda nii suures mahus ja kergekäeliselt. Häda on selles, et plasti täielikuks lagunemiseks kulub umbes 700 aastat, mis tähendab, et see jõuab mitu sajandit loodusele ja inimesele lagunemisprotsessi vältel kahju teha. 

Näiteks sureb plastjäätmete tõttu maailma veekogudes ühe aastaga 1,1 miljonit elusolendit ja teadlaste hinnangul on 2050. aastaks maailma ookeanides rohkem plastjäätmeid kui kalu. 

Kas ei võiks plastjäätmeid ookeanisse viskamise asemel ära põletada?

Euroopa Liidu riigid juba põletavadki 42 protsenti oma plastjäätmetest ning mitmed riigid nagu Hiina on ehitanud oma põletusjaamad ümber energiajaamadeks, et toota jäätmetest elektrit. See on kahe otsaga asi: ühest küljest on prügi energiaks konverteerimine mõistlik idee, aga teisest küljest on see ohtlik nii ökosüsteemile kui inimtervisele. Plasti põletamisel tekkivad ühendid on kantserogeensed ning võivad põhjustada mitmeid hingamisteede haiguseid ja vähki.

Ohutum variant on plasti sulatamine, mille käigus ei eritu erilisel määral ohtlikke ühendeid. 

Samas ei tasu unustada, kust plast pärit on.

Plasti sel kujul töötlemine ei ole jätkusuutlik, sest plasti tootmiseks kaevandatakse fossiilkütuseid, mis reostavad keskkonda, paiskavad atmosfääri kasvuhoonegaase ja kiirendavad kliimamuutuseid. Seepärast on kõige parem variant ikkagi ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasti tootmist vähendada.

Tervisest rääkides…

Suur osa plastpudelitest sisaldab BPA-d (bisfenool A) ehk kemikaali, mis annab plastile sileda ja läikiva tekstuuri.  See kemikaal võib aga temperatuuri kõikumisel laguneda otse pudelis olevasse vette, mille inimene ära joob. 

Samuti on kindlaks tehtud, et 93 protsenti pudeliveest sisaldab mikroplasti, mis võib mõjutada inimeste närvisüsteemi, endokriinsüsteemi, hormonaaltasakaalu ja viljakust.

Mikroplasti leiti ka Eesti inimesele tuttavatest Eviani pudelitest.

Korduskasutatava pudeli valikul võiks tervise huvides eelistada kas BPA-vaba plasti või tugevamast klaasist või roostevabast terasest pudelit. 

Kas ühekordne on odavam?

Pool kogu maailmas toodetavatest plastpakenditest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Ülejäänud poolest 25 protsenti läheb põletamisele ja 25 protsenti suunatakse taaskasutusse. Euroopas jõuab taaskasutusse umbes 30 protsenti, USAs 9 protsenti ja arengumaades on see protsent nullilähedane.

See ei ole kuskilt otsast tulus, sest olemasolevate pudelite uuesti kasutusse suunamine vähendaks pakendite tootmisel tekkivat CO2 jalajälge kuni 60 protsenti. Pakendite ümber töötlemiseks kulub tervenisti 64 protsenti vähem ressursse kui kulub täiesti nullist uute valmistamiseks.

Ühe-liitrise plastpudeli tootmisel paisatakse atmosfääri üle kümne õhupalli jagu CO2. 

Ka tarbija seisukohast on palju mõistlikum hankida endale korduskasutatav pudel või joogitops, sest korraliku pudeli saab kätte umbes 10-20 euroga. Kui arvestada ühekordsete joogipudelite keskmiseks hinnaks 1,5 eurot ja ostad iga päev pudeli vett, kulub aastas kokku 547,5 eurot. 

Kindlasti leiaksime me kõik sellele summale targema kasutuse. 

Loe, kuidas Makeitneutral Teliaga koos digiprügi koristust teeb ja tarbi uuel aastal keskkonnasõbralikult.