Makeitneutrali blogi

Mis juhtuks, kui me üldse metsi ei raiuks?

Foto: Unsplash

Metsad seovad endaga süsinikku, aidates seeläbi puhastada õhku, vähendada kasvuhoonegaaside hulka ning pidurdada kliimamuutuseid. Selleks, et mets suudaks võimalikult palju süsinikku siduda, tuleb tema eest hästi hoolt kanda. Mil määral peaks aga metsi majandama ja mida tuleks sealjuures kindlasti silmas pidada?   

Metsad võitlevad kliimamuutuste vastu

IPCC ehk valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hiljutisest raportist selgus, et teadlaste senised hinnangud on olnud liiga optimistlikud ning kliimamuutuste tegelik mõju on arvatust märksa suurem. Makeitneutral OÜ keskkonnatehnoloog Annemari Tatra sõnul tähendab see, et meil tuleb oma kasvuhoonegaaside heitekoguseid kiiresti vähendama hakata.

Üks viis seda teha, on hoida Eesti metsad heas korras ning hoolitseda nende tervisliku seisundi eest. “Tänu metsade võimele siduda endaga süsinikku, nähakse neis suurt potentsiaali kliimamuutuste mõjude leevendamisel ning ühtlasi on Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiapaketi raamistikus metsanduse ja maakasutuse sektoril täita oluline roll,” selgitas Tatra. 

Aga miks mets hooldust vajab?

Selleks, et metsas kasvaksid elujõulised ja tugevad puud, mis suudaksid tõhusalt süsinikku siduda, tuleb aeg-ajalt vanemad ja vähem elujõulised puud metsast eemaldada. Sellist hooldusviisi nimetatakse püsimetsanduseks. “See on metsamajandamise viis, kus ei tehta mitte lõppraiet, vaid lühikeste ajavahemike tagant valikraiet, mille käigus eemaldatakse puistus allajäävate puude osa, mis pärsib uute puude pealekasvu,” selgitas Tatra. “Püsimetsanduse tulemusel tekkinud mets on erivanuseline, eriliigiline ja mosaiikne – tekitatakse häilusid ning soodustatakse järelkasvu. Samuti suudab looduslähedane metsandus pakkuda näiteks peenemaid surnud puidu fraktsioone, mis sarnanevad põlismetsade omadega.”

Püsimetsandus on üks efektiivsematest viisidest, kuidas hoida metsad elujõulisena ning säilitada sealjuures liigirikkus. Makeitneutrali eesmärk on luua looduslähedase metsandusega uusi täisväärtuslikke elupaiku erinevatele liikidele ja elukooslustele, mitte istutada üheliigilisi puupõlde, millest ei oleks kasu ei C sidumisel ega ka ökosüsteemide tekkimisel. 

Mis asi on süsinikubilanss?

Mida tervem ja elujõulisem on mets, seda rohkem süsinikku see endaga siduda suudab. Puistute süsinikubilanss on globaalselt oluline teema, millele on ka Eestis viimasel kümnendil rohkem rõhku pööratud – hinnatud on nii puistute süsinikuringet kui ka majandamise mõju süsiniku akumuleerimisele. Uuringuid on teostatud hall-lepikutes, arukaasikutes kui  kuuse-kase segapuistutes. 

Metsa C sidumise ja varu määr sõltub puude biomassi juurdekasvu kiirusest, kogusest ning sellest, millist raietegevust soositakse. Tatra sõnul võib hooldusraie biomassi juurdekasvu parandada. “Hooldusraie tulemusel jaotatakse metsa kasvuressurss ära nii, et kõige rohkem vajaminevaid toitaineid saaksid just kvaliteetsed ja elujõulised puud,” rääkis Tatra. “RMK sõnul on Eesti metsa tagavara ja C varud viimase 60 aastaga pea neljakordistunud ning seda olulisel määral just tänu metsade majandamisele.” 

Aga raiumisel jääb ju biomassi vähemaks?

RMK rakendusuuringust selgus, et hooldusraie järel võib metsa süsiniku sidumine tõepoolest lühiajaliselt vähenda, sest biomassi jääb raiemahu võrra vähemaks. Pikas perspektiivis tasub see aga ära, sest pärast raiet suureneb taimedele omastatav lämmastikuvoog, mis aitab kaasa süsiniku sidumisele ning puude kasvu kiirenemisele. 

Palju on olnud arutlusi, millises vanuses metsad on parimad süsiniku sidujad? Suur osa uurimustöödest nõustub, et süsiniku sidumine on olulises sõltuvuses puistu vanusest. Kuigi metsa biomass ajas suureneb, siis ühel hetkel saab süsinikku siduv mets piisavalt vanaks, kus sidumine tasakaalustub eraldumisega. Seega kui rääkida kliimamuutuste pidurdamisest, siis põlismets pole kõige efektiivsem süsiniku siduja

“Süsinikubilansside uurimisel on väga tänuväärset tööd teinud Eesti ülikoolid, kelle sõnul on ka vanimad puistud endiselt süsinikku siduvad, kuid nende aastased seotud kogused on märgatavalt madalamad võrreldes noorte ja keskealiste metsadega. Seega puude süsiniku sidumise ja asendusefekti arvestuses on metsade majandamiseks rakendatud madalam raievanus õigustatud.” 

“Samuti puudub noorel metsal hooldusraieteta potentsiaalne väljavaade saada tulevikus väärtuslikuks puistuks. Hooldusraiete eesmärk on ikkagi metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda, mistõttu tuleb neid teostada loodusega kooskõlas.”

“Sel teemal on sõna võtnud ka meie endine keskkonnaminister Tõnis Mölder, kelle sõnul käivad Euroopa komisjoni CO2 sidumise võimekuse sihtarvud meile üle jõu,” meenutas Tatra. “Tema soovitus oli metsi uuendada ja kiiresti vananev puit eemaldada, kuna metsamajanduseta oleks meil Euroopa poolt seatud eesmärkideni praktiliselt võimatu jõuda.”

Lageraie hävitab ökosüsteemid

Kõige fataalsemat mõju avaldab ökosüsteemidele lageraie. “Kindlasti ei ole lageraie ökosüsteemide seisukohast efektiivne tegevus,” kinnitas Tatra. “Samas, kui lageraie on teostatud väiksemal pindalal ja tekkinud lagendik meenutab loomulikku häilu, võivad mõned liigid sellest isegi kasu saada. Näiteks armastavad avamaad kuhilapesalised sipelgad ja päevaliblikad. Siinkohal tuleks aga silmas pidada, et ka lageraiet ei saa teostada mõtlematult – alale peaksid jääma ka erinevad struktuurielemendid, nagu säilikpuud ja kõdupuit.”

Lageraie puhul tuleb silmas pidada kahte olulist parameetrit: kui kiiresti jõuab mets endise süsiniku varuni tagasi ja kui kaua kulub aega, et mets hakkaks siduma sama palju C-d võrreldes raie-eelse perioodiga. “Arvestada tuleb asjaolu, et lageraiele järgneb 7-10 aasta pikkune periood, mil piirkond on ise süsiniku allikaks ehk ei seo, vaid hoopis emiteerib süsinikku,” selgitas Tatra. 

Seepärast on oluline aidata raiesmiku taastumisele ja biomassi juurdekasvule kaasa ja mitte jätta loodust pärast lageraiet omapäi. 

Mis juhtub, kui metsa üldse mitte hooldada?

Hooldusraie on inimkeskne tegevus, mis on kujunenud üheks peamiseks metsamajanduslikuks meetodiks, kuid ükski puistu iseenesest hooldusraiet ei vaja. “Hooldusraiete vajalikkus on alati jutuainet tekitanud. Tegelikult sõltub palju metsa omanikust endast, mis väärtusi ta oluliseks peab – hooldusraie pole kohustuslik, mistõttu võib metsa hooldamata jättes sellest välja kujuneda lasta ka põlismetsal. Taoline tegevus toetab eelkõige just inimpelglike liikide eluolu.” 

“Metsandusega seotud peamiseks puuduseks on just selle suurepinnalisus ning elupaikade eriilmelisuse vähenemine. Nii kiputakse metsamajandamist teostama looduslikust foonist märkimisväärselt suurema intensiivsusega,” rääkis Tatra. Eeldusel, et hooldusraiet teostatakse kooskõlas loodusega ja eesmärgiga hoida metsade tervist, on selle mõju nii metsale, elukooslustele kui kliimale positiivne. 

Makeitneutralil on 20. mail esimene suur istutuspäev, mille käigus pannakse maha 25 100 uut puud. Ürituse kohta leiad rohkem infot siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.