Järgmisest aastast ei tohi Eestis enam ühelgi avalikul üritusel kasutada ühekordseid nõusid. See tähendab, et festivalil või laadal toitu ja juua ostes tuleb võtta pandinõud või minna kohale oma tassi ja taldrikuga. Teeme selgeks, mis siis jaanuarist juhtuma hakkab.  

Tegelikult oli juba tänavu suvel paljudel festivalidel korduskasutatavad nõud olemas, sest alates 1. juunist ei ole Tallinnas avalikel üritustel ühekordsed nõud lubatud. Sama reegel hakkab üle Eesti kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Laias laastus tähendab see, et järgmisest aastast on kogu Eestis lubatud avalikel üritustel toitu ja jooki serveerida üksnes selliste nõudega, mida saab kvaliteedis kaotamata kasutada mitu korda. 

Reeglina on sellised nõud valmistatud korduskasutatavast plastist. Seadust peab täitma iga toidu- ja joogipakkuja, aga kuidas ta seda teeb, on tema enda otsustada ja korraldada. Seda juhul kui ürituse korraldaja ei ole seda muul moel määratlenud. “Kas tal on enda nõud või siis kasutab mõne teenusepakkuja teenust,” selgitab Grillfesti peakorraldaja ja Avalike Ürituste Korraldajate Liidu koordinaatori Auris Rätsep. 

Praegu toimetab turul umbes neli pandinõude teenusepakkujat ja nende kõigi lähenemisnurk on erinev. “Seega on hea näha, et nad kõik täiendavad üksteist just tehnilises mõttes,” kiitis Rätsep teenusepakkujaid. 

Lahendused ka kõige jaburamale olukorrale 

Selleks, et toitlustajad saaksid jaanuariks selguse, mis on lubatud ja mis keelatud, on avalike ürituste korraldajate liidu lehel liit.ee juba eelmisest talvest tehtud nn küsimuste-vastuste voor, kus kauplejad ja korraldajad saavad nõu küsida. “Siin on hästi praktilises võtmes ja maakeeli kõikvõimalikud tekkivad situatsioonid lahti seletatud. Ometi leiab siit ka olukordi, mille peale algselt üldse ei tulegi,” räägib Rätsep. 

Muuhulgas on arutatud sedagi, et külastajad võiksid üritustele tulla oma isiklike korduskasutatavate nõudega. Aga kui tuled oma topsiga, pead enne veenduma, et tops oleks tõesti korduskasutatav – ei ole mõistlik pista kotti tavalist ühekordset plastiktopsi, sest sellega ei tohi müüja sind isegi jutule võtta. 

Mine kohale enda nõudega

Kui kodus korralikku korduskasutatavat topsi ei ole, siis tuleb appi Pakendikeskus, mille tootevalikust leiab palju erinevaid korduskasutatavaid nõusid. Pakendikeskuse turunduse ja e-poe juhi Maarja Martini sõnul on nad just kehtima hakkavale seadusele mõeldes lisanud tootevalikusse üheinimese korduskasutavatate nõude komplekti, mis sobib hästi just üritusel kasutamiseks. 

“Taldrik sobib nii praele, burgerile kui friikatele ja tops õllele, kokteilile või mahlale. Lisaks on juures söögiriistad. Komplekt on kilekotis, mille saab slideriga avada ja sulgeda,” kirjeldab Martin. Kes aga komplekti ei taha, saab Pakendikeskusest osta kasvõi oma isikliku korduskasutatava pokaali või kohvitopsi. 

Uuest aastast kõikjal üle Eesti kehtima hakkava seaduse loomine viib tagasi 2016. aastasse, mil Euroopa Liidu randades viidi läbi mereprügi uuring. Selgus, et pool leitud prügi kogusest moodustas ühekordne plast ja ligi 85 protsenti kogu prügist oli plastist või olid need erinevad plasti sisaldavad tooted. “Selleks, et vähendada ühekordsete plastesemete tarbimist ning sellega kaasnevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, võeti 2019. aastal Euroopa Liidus vastu SUP (single-use plastic) direktiiv, mida Eestis nimetatakse ühekorraplasti direktiiviks,” selgitab Pakendikeskuse keskkonnakonsultant Siret Kapak.

Just seetõttu pakub Pakendikeskus keelustatud toodetele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. “Alati peaks ühekordsele tootele eelistama korduskasutatavaid tooteid. Kui mingites tingimustes see võimalik ei ole ja vaja kasutada ühekordseid tooteid, siis tuleks eelistada taasutvast või vähemalt ringlussevõetaast materjalist tooteid,” selgitab Kapak. Pakendikeskuses on plasti sisaldavatele ühekordsetele nõudele pakkuda alternatiiviks lamineerimata paberist ja puidust nõusid. Kapak täpsustab, et Pakendikeskuses saadaolevad korduskasutustooted omavad vastavaid sertifikaate ja on 50-500 korda masinpestavad. 

Kapak lisab, et tegelikult ei ole alates tänavu 1. maist enam lubatud esmakordselt turule lasta ühekordseid plasti sisaldavaid taldrikuid, söögiriistasid, söögipulkasid, joogisegamispulki, joogikõrsi  oksüdantide toimel lagunevaid niinimetatud oxox bio tooteid ning vahtpolüstüreenist (EPS) toidu- ja joogipakendeid ning joogitopse. “Nende toodete laojäägid võib lõpuni müüa, kuid uusi partiisid enam juurde tellida ei või. Antud tooted keelustati, kuna neid leiti mereprügi uuringutes enim ning tegu on toodetega, millel olemas keskkonnasõbralikum alternatiiv ja osasid tooteid on võimalik üldse vältida,” tõdeb ta. Pikemalt saab kehtima hakkavat seadust puudutavast direktiivist lugeda Pakendikeskuse kodulehel, kus Kapak teema inimkeeli lahti seletab.

Suurkontserdile ei pruugi oma nõudega sisse saada 

Kuna suur vastutus lasub toitlustajal, siis tuleb just neil enne toidu või joogi müümist veenduda, et kliendi enda nõu on ikka korduskasutatav. Liit.ee veebilehel küsib üks kaupleja, kuidas ja millistele teadmistele või seadustele tuginedes teenusepakkuja seda teeb, ja mis saab siis, kui müüja arvates pole tegemist korduskasutatava nõuga, aga kliendi arvates jällegi on. 

Sapelkov ütleb, et toitlustusteenuse osutaja peab ise hindama, kas ja millistel tingimustel ta müüb külastajale kuuluvasse nõusse ning millistele tingimustele peavad nõud vastama. “See teave tuleb müügikohas selgelt esitada. Kui ettevõtja on määratlenud tingimused, mille täitmise puhul ta müüb toitu tarbija nõusse, siis peab müüja nende tingimuste täitmist ise kontrollima,” sõnab Sapelkov.

Rätsepa sõnul sillutab aga selline suvekontserdite nõude-poliitika teed näputoidu trendi kasvule. “Ma olen kuulnud just kontserditega seoses, et korraldajad tahavadki sinna võtta toitlustama ainult nn näputoidu tegijaid, kes pakendavad toidu paberisse,” ütleb ta. 

Samas tuleb arvestada võimalusega, et igale poole ei pruugi karmide turvanõuete tõttu oma topsi ja taldrikuga sissegi saada. Näiteks tänavu augustis toimunud Depeche Mode’i ja Weekndi kontsertidele ei lastud isegi oma joogipudeliga. Live Nationi turundusjuht Ott-Sander Palm selgitab, et Weekndi ja Depeche Mode’i kontserdil ei olnud isiklike nõude kasutamine lubatud sellepärast, et see oli artisti raideri (loetelu teenustest ja muudest tingimustest, millised on vajalikud artisti esinemiseks – toim.) poolt ette kirjutatud peamiselt ohutuse tagamise eesmärgil. 

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kertu Sapelkov kinnitab, et juhul kui ürituse korraldaja poolt on ürituse pääslas korraldatud turvakontroll, siis on korraldaja otsustada, kas inimene lastakse ühekordse pakendiga või oma joogipudeliga sisse või palutakse see väravas ära anda. Ta lisab, et ühekordsete nõudega tulijatele tuleb igal juhul selgitada, et avalikul üritusel sellistesse anumatesse sööki ja jooki serveerida ei ole lubatud. 

Suur küsimärk on degustatsioonid

Üks suur küsimärk on liidu jaoks degustatsiooniüritused. “Kui me teeme kuskil tuhandetele inimestele reaalajas korraga massidegustatsiooni, siis seal ei ole võimalik pandinõusid kasutada, aga ühekordseid enam kasutada ei tohi. See tähendab, et me peame kasutama korduskasutatavaid nõusid ilma panditasuta,” selgitab Rätsep. 

Sapelkov kinnitab Rätsepa sõnu, et sellistel üritustel on edaspidi lubatud kasutada ainult korduskasutatavaid topse. “Need võivad olla erinevate mõõtmetega, samuti on olemas keraamilised või klaasist väiksed topsid, mida sellistes olukordades võimalik kasutada,” selgitab ministeeriumi nõunik. 

Selle juures on Rätsepa sõnul aga üks suur probleem, mis võib toitlustajale lõpuks kena kopika maksma minna. Ta kirjeldab, kuidas nad tegid tänavu pilootüritusi, kus ei võtnud korduvkasutatavatelt nõudelt panditasu – ja inimestega koju kaasa läinud nõude protsent oli märgatav. See on aga märkimisväärne kulu toitlustajale, kes peab kadunud nõud pandipakendi pakkujale kinni maksma. 

Rätsep tõdeb, et järgmine aasta saab olema põnev selles osas, et näha, kuidas teooria praktikas tööle hakkab. 

Laulupidu kui suur peaproov, mille tingimused ei kehti kõigile

Ta toob esile tänavu suvel peetud laulupeo, mida võiks laias laastus võtta kui korduskasutatavate nõude kasutuselevõtu suurt peaproovi.  “Inimesed, kes arvavad, et see hakkab olema igal pool samamoodi korraldatud nagu laulupeol, siis nii see kahjuks ei ole. Rahalises mõttes oli seal suur riigi tugi taga, aga mõeldes igapäevaselt külapidudest kuni mistahes üritusteni, siis seal saab olema huvitav näha, kes mis lahendustega välja tuleb,” tõdeb Rätsep. 

See tähendab, et kauplejal võivad olla ka enda nõud – kedagi ei kohustata tellima pandinõusid. Kui aga võtta kaasa enda korduskasutatavad nõud, mida kliendile pakutakse, siis peavad need olema selliselt märgistatud, et sekundiga on võimalik tuvastada, kellele need kuuluvad.