llmselt on igaüks, kes panditaara muust prügist eraldi kogub ja automaati viib, seisnud nõutult silmitsi masinaga, mis ei tööta, sest on kurguni täis, või on lihtsalt räpane. Kümme aastat tagasi käima lükatud projekt “Eeskujulik tagastuspunkt” on muutnud pildi palju meeldivamaks.
Kuigi võib tunduda, et taaraautomaadid töötavad justkui iseenesest, pole see päris nii. Iga automaadi taga on inimjõud ning keegi vastutab iga päev selle eest, et automaat töötaks ja kord oleks majas.
Kui rääkida vastutusest, siis Eesti Pandipakend (EPP) on taaskasutusorganisatsioon, kes aitab kauplustel pandipakendeid ringlusse suunata. Taaratagastuspunktid, samuti automaadid kuuluvad aga vastavalt pakendiseadusele kaupluste haldusalasse ning kohustus – tagada tarbijale pandipakendite tagastamise võimalus ja pandiraha väljamaksmine – lasub kauplustel.
Märkimisväärne on fakt, et meie kõigi ühise pingutuse tulemusena on viimase kuueteistkümne aasta jooksul taaskasutusse suunatud üle 4,5 miljardi pandipakendi.
Kes korraldab ja kasib?
EPP kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke tõdeb, et kui taaraautomaat ei tööta, siis tihti arvatakse, et ilmselt on see rikkis, aga tegelikult on põhjus mujal. “Automaat on täis saanud ja vajab lihtsalt tühjendamist. Tühjendamise kiirus sõltub sellest, kas taaratagastuspunktis on töötaja pidevalt kohal või on ühe operaatori hallata mitu tagastuspunkti ja ta külastab neid päeva jooksul vastavalt vajadusele,” selgitab ta.
Kaupluste taaratagastuspunktide töö korraldamises on levinud kaks varianti: kaupluse töötajad toimetavad seal ise või tellitakse teenus operaatorfirmalt (nagu näiteks turva- või koristusteenus). Nii võibki juhtuda, et kui töötaja pole parasjagu kohal, kui masin täis saab, peab inimene, taarakotid näpus, jääma ootama, kuni personal tuleb ja probleemi lahendab.
Mõnel masinatüübil kasutatakse täiendavalt tehnoloogiat, mis annab taaratagastuspunkti operaatorile ennetavalt märku peagi täituvast automaadist. “Kui aga samal ajal satub mingil põhjusel tulema tavapärasest suurem kogus tagastatud pakendeid, siis võib juhtuda, et kogumiskott täitub enne töötaja kohale jõudmist. Kui seda juhtub sageli, siis tuleks taarajaama töökorraldus üle vaadata, vältimaks pahaseid kliente,” nendib Urke.
Juhul kui tarbija helistab automaadile kirja pandud klienditeeninduse numbril ja abi ei jõua kohale mõistliku ehk klienti rahuldava aja jooksul, julgustab Urke taaratagastajaid ise nõudlikumad olema. Kauplused konkureerivad omavahel ka kõnealuses teenuses ja see, kui kliendile on loodushoidlik käitumine ebameeldivaks tehtud, räägib selgelt kaupluse suhtumisest klienti ja tegelikult ka meid kõiki ümbritsevasse ehk keskkonda.
Siiski mõistab suur osa kauplustest hästi, et kui tarbija ei saa pandipakendite tagastuspunktis sama kvaliteetse teeninduse osaliseks kui kaupluses riiulite vahel või kassas, siis läheb ta teise, talle sobivamasse poodi, kus teenindus on hea kõigis lõikudes.
Kutsume üles: ole taaratagastuspunktis viisakas ja hooliv!
Urke sõnul on tähtis, et ka pandipakendi tagastaja ise käituks vastutustundlikult: “Kahjuks tuleb ette olukordi, kus pakendi põhja jäänud joogitilk hoopis tagastuspunkti põrandale kallatakse või nende kohale transportimiseks kasutatud kotid laiali pillutakse. Pandipakend on jääde, mis paratamatult määrib nii automaate kui tagastuspunkti.”
“Eeskujuliku tagastuspunkt” projekt käivitatigi koostöös Kaupmeeste Liiduga põhjusel, et tagastuspunktide kvaliteet oli väga erinev ning tarbijad andsid tihti negatiivset tagasisidet. Urke sõnul on aga rõõm tõdeda, et projekti iga etapiga on kasvanud nii osalejate kui ka eeskujulikuks tunnistatud tagastuspunktide arv.
“Oluline on, et taarajaam oleks leitavuse huvides selgelt viidastatud, puhas ja selles on prügikast. Taaratagastuspunkti ladusale töörütmile aitab kaasa hästi organiseeritud tagaruum ja heaperemehelikult ladustatud kogumisvahendid. Vähemtähtsaks ei saa pidada kätepesu võimaluse või vähemasti desinfitseerimisvahendi olemasolu,” kirjeldab Urke eeskujulikku taaratagastuspunkti.
EPP ja Kaupmeeste Liidu projekt “Eeskujulik tagastuspunkt” on kestnud juba kümme aastat. Selle aja jooksul on tehtud silmapaistvat tööd ja kõikides etappides on eeskujulikuks kvalifitseerunud järgmiste kaupluste taarajaamad:
- Elva Tarbijate Ühistu: Elva, Arbimäe, Nurga, Otepää Konsumid ja Puka kauplus
- Coop Põlva Tarbijate Ühistu: Veriora ja Ülenurme Konsumid
- Haapsalu Tarbijate Ühistu: Uuemõisa Konsum
- Harju Tarbijate Ühistu: Jüri, Kose ja Kuusalu Konsumid
- Hiiumaa Tarbijate Ühistu: Tormi Konsum
- Keila Tarbijate Ühistu: Rõõmu Kaubamaja, Saue Kaubakeskus
- Lihula Tarbijate Ühistu: Virtsu Konsum
- Prisma Peremarket: Rocca al Mare, Kristiine, Narva, Sõbra ja Annelinna Prismad
- Rapla Tarbijate Ühistu: Kadi Konsum
- Rimi Eesti Food: Kihelkonna Rimi Mini, Magistrali ja Tartu Hyper Rimi, Haabersti Hypermarket, Nurmenuku Supermarket
- Saaremaa Tarbijate Ühistu: kauplus Kaubaait, Liiva Konsum
- Selver: Pirita, Kakumäe, Hiiumaa ja Rannarootsi Selverid
- Tartu Tarbijate Kooperatiiv: Tartu Lõunakeskuse Maksimarket (vana korpus)
- Viljandi Tarbijate Ühistu: Mustla Konsum, Viljandi Maksimarket
Projekti esimeses ja teises etapis üle 90 punkti kogunud tagastuspunktidele antakse kvaliteedimärgis “Eeskujulik tagastuspunkt 2021”, mis kleebitakse kaupluse tagastuspunktile või taaraautomaadile viitamaks, et siin pakutakse kvaliteetset teenust. Äsja lõppenud 2021. aasta projektis sai sellise kleebise 87 kaupluse taaratagastuspunkti üle Eesti.
