Eestimaalaste suhtumine taara tagastamisse muutub aasta-aastalt järjest paremaks. Pandipakend tellis augustis uuringu, kust selgus palju põnevat selle kohta, kuidas inimesed pandipakendisse suhtuvad.
“Tegemist on väiksema mahulise jätku-uuringuga eelmisel aastal keskkonnaministeeriumi poolt tellitud pandipakendite käitlemise teemalisele küsitlusuuringule, mida rahastati Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmist PACKGDEPO projekti raames. Noppisime sellest välja kõige olulisema, et käesoleva aasta tulemusi eelmise aasta omaga võrrelda,” selgitab Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke.
Inimesed tagastavad ja usaldavad rohkem
Näiteks selgub uuringust, et usaldus Eesti pandisüsteemi vastu on õige pisut tõusnud. 2022. aastal ulatus Eesti-Läti depo-uuringus usaldusmäär 86 protsendini (31 protsenti usaldab täielikult, 55 protsenti pigem usaldab), 2023. aastal oli Eesti Pandipakendi tellitud uuringus usaldusmäär 87 protsenti (33 protsenti usaldab täielikult, 54 protsenti pigem usaldab).
Samuti on tagastajate hulk võrreldes 2022. aastaga mõnevõrra tõusnud. Mullu vastas 96 protsenti uuringus osalenutest, et viib panditaara tagastuspunkti. Eraldi tasub välja tuua, et 90 protsenti vastanutest teeb seda alati ja kuus protsenti viib tagastuspunkti osa taarast.
Tänavu vastas aga 97 protsenti osalenutest, et viib taara tagastuspunkti. Täpsustusena võib öelda, et 90 protsenti teeb seda alati ning seitse protsenti viib tagastuspunkti osa taarast.
Nende osakaal, kes viivad pandimärgiga taara alati tagastuspunkti, on keskmisest kõrgem alg- või põhiharidusega inimeste ning maaelanike seas.
Mis saab taarast, mida ei tagastata?
Tänavuses uuringus osalenutest 58 protsenti ütles, et tagastuspunkti viimata jäänud pandimärgisega taara viskavad nad enamasti ära. 31 protsenti vastas, et võtavad taara oma tarbeks kasutusele, näiteks hoidiste tegemiseks. 25 protsenti vastanutest ütles, et annavad taara ära kellelegi teisele, kes siis seda muul moel kasutab või viib ise tagastuspunkti.
Ühe protsendi elanike sõnul ei tekigi neil pandimärgisega taarat, sest nad ei osta selliseid tooteid. Võrreldes eelmise aasta uuringuga ei ole selles osas muutusi toimunud.
Küll on võrreldes 2022. aastaga Eesti elanike jaoks taara tagastuspunktide kasutamise argumendina pisut olulisemaks muutunud mugavuse aspekt. Neist, kes viivad pandimärgisega taara kas alati või vahel tagastuspunkti, märkis 86 protsenti selle põhjusena asjaolu, et see on taarast vabanemiseks kõige mugavam viis. 2022. aastal vastas samamoodi 82 protsenti. Ülejäänud põhjuste olulisus inimeste silmis märkimisväärselt muutunud ei ole: 86 protsenti pandimärgisega taara tagastajatest peab oluliseks motivaatoriks pandiraha tagasi saamist, samuti 86 protsenti märkis ära soovi panustada keskkonnahoidu ning 27 protsenti võimalust annetada tagasisaadud pandiraha heategevuseks.
Kõige usinamad pandiraha annetajad on …
Pandiraha tagasi saamist peavad keskmisest sagedamini oluliseks 35–49-aastased. Lisaks on see oluline ka madala sissetulekuga inimestele, kelle jaoks on pandiraha tagasisaamine oluline lisaraha. Keskmisest oluline on see ka kolmeliikmelistele leibkondadele, kus on laps tihtipeale väga keskkonnateadlik ja mõjutab vanemaid.
Keskkonnahoidu panustamist väärtustavad keskmisest sagedamini naised ja 15–24-aastased. Mugavuse aspekti ning võimalust annetada tagasisaadud pandiraha heategevuseks peavad keskmisest sagedamini oluliseks taas naised, kuid ka 65-aastased ja eakamad inimesed.
Regioonide võrdluses tähtsustavad heategevuseks annetamist kõige vähem Kirde-Eesti elanikud. Kõige usinamad annetajad elavad aga Lõuna-Eestis. Uuringust selgus veel, et kõige olulisemaks peavad pandiraha annetamist heategevusfondi “Aitan lapsi” just pensionärid, kellest 12 protsenti peab seda väga oluliseks ja 27 protsenti pigem oluliseks.
Pandiraha annetamisest on kõige vähem huvitatud töötud, kellest 51 protsenti vastas, et see on nende jaoks väga ebaoluline. Töötavatest inimestest peab pandiraha annetamist pigem oluliseks ja väga oluliseks 24 protsenti, samas väga ebaoluliseks pidas annetamist 29 protsenti ja pigem ebaoluliseks 32 protsenti töötavatest inimestest.
Kõige popim kauplustekett, kuhu taarat tagastatakse
Pandimärgisega taara tagastamiseks kasutatakse kõige enam Coopi (39 protsenti tagastuspunktide kasutajatest) ja Selveri (30 protsenti tagastuspunktide kasutajatest) kaupluste juures asuvaid tagastuspunkte.
Võrreldes 2022. aastaga (34 protsenti) on Selverite juures asuvate tagastuspunktide kasutajate osakaal 2023. aastal (30 protsenti) pisut vähenenud. Samuti on pisut vähenenud Prisma kaupluste juures asuvate tagastuspunktide kasutajate osakaal: 2022. aastal oli see 17 protsenti ja 2023. aastal 13 protsenti.
Suurenenud on Lidli kaupluste juures asuvate tagastuspunktide kasutamine (kahelt protsendilt neljale protsendile).
Coop on levinuim valik väiksemates linnades ja maa-asulates ning kõigis regioonides peale Tallinna ja Kirde-Eesti. Selver on popim aga suuremates linnades, sealhulgas Tallinnas. Kirde-Eestis kasutatakse kõige enam Maximate juures asuvaid tagastuspunkte.
Inimesed usaldavad pandisüsteemi
Elanikest 88 protsenti usaldab Eesti pandisüsteemi ehk usub, et tagastatud pandimärgisega taara läheb ümbertöötlemisse ning jõuab tagasi ringlusesse. 2022. aastal oli usalduse protsent 87. Seega võib öelda, et kõrge usaldusemäär on teinud väikese tõusu.
Keskmisest kõrgem on usaldus pandipakendite tagastussüsteemi vastu 15–24-aastaste seas, kus see küünib lausa 95 protsendini. Usaldus pandisüsteemi vastu on seotud ka käitumisega – pandisüsteemi usaldavate inimeste seas on keskmisest enam neid, kes viivad pandimärgisega taara alati tagastuspunkti.
Eesti pandisüsteemi ei usalda viis protsenti elanikest ning kaheksal protsendil puudub antud teemal selge arvamus.
Küsitlusuuringu viis tänavu augustis Eesti elanike seas Eesti Pandipakend OÜ tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Selle eesmärgiks oli selgitada, kuidas käitlevad Eesti elanikud taarat, mis motiveerib viima pakendeid tagastuspunkti ning kuivõrd usaldatakse Eesti pandisüsteemi. Sarnane küsitlus viidi keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi ka 2022. aasta suvel.
Uuringu sihtrühmaks olid vähemalt 15-aastased Eesti elanikud ja kokku vastas küsitlusele 1010 inimest.