Juulis keelatakse ühekordsete plastnõude turule toomine: mida see kaasa toob?

Kõik EL-i liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmed, et teavitada tarbijaid ja motiveerida neid vastutustundlikult käituma.Foto: Rene Lutterus

Euroopa Liit (EL) võtab juulis vastu SUP direktiivi, millega kaasnevad muudatused ühekordsete pakendite kasutamisel. Selgitame, mida see täpsemalt kaasa toob ja tähendab. 

Eesmärk on plastprügi vähendamine

SUP on lühend ingliskeelsest väljendist single-use plastic (ühekordne plast), mis tähendab, et SUP direktiivi eesmärk on vähendada plasttoodete mõju keskkonnale. Laiemas pildis on EL-i liikmesriikide ühine eesmärk vähendada plasttoodetest tekkiva prügi hulka.

Direktiiviga tagatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sealhulgas nende korkide ja kaante) ning toidupakendite tarbimise vähenemine.

Selleks saab rakendada riiklikke meetmeid, millega keelustatakse müügikohas joogitopside ja toidupakendite tasuta jagamine või tehakse kohustuslikuks korduskasutatavate alternatiivide pakkumine. Näiteks peavad alates 2030. aastast kõik ühekordsed joogitopsid sisaldama 30% ulatuses ringlusse võetud plasti.

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kannavad uue direktiivi toimimise eest vastutust. Keskkonnaministeerium kirjutas, et kõik EL-i liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmed, et teavitada tarbijaid ja motiveerida neid vastutustundlikult käituma.

Keeld ühekordse plasti turule toomisele 

Muuhulgas rakendub ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja oksüdantide toimel laguneva plastist valmistatud toodete turule laskmise keeld.

See hõlmab järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.


Eelistada tuleks korduskasutustooteid

Nagu varem mainitud, on ühekordse plasti direktiivi põhieesmärk loobuda ühekordsest plastist, liikudes korduskasutustoodete ja -süsteemide poole. 

Seejuures peab tooma välja, et ka biolagunevate plastide asemel tuleks ühekordsetele toodetele eelistada ikkagi korduvkasutatavaid lahendusi. Nii saab panustada säästva ringmajanduse tekke heaks, aidata vältida looduskeskkonna koormamist, metsade hävitamist ning materjalivoogude saastamist.

Tähtis muutus tootedisainis

Kolme aasta pärast on meid ootamas ka üks väike kuid oluline muudatus tootekujunduses – joogitootjatel tuleb võtta kasutusele disain, millega ühekordselt kasutatavad joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. 

Prognooside kohaselt vähendab selline pisike muudatus kuni 10% Euroopa randadesse sattuvat prügi. Lisaks peavad alates nelja aasta pärast ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama 25% ja alates 2030. aastast 30% ringlusse võetud plasti.

Märgistus jäätmekäitlus võimaluste kohta

Turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad hügieenisidemed, tampoonid ja nende aplikaatorid, niisutatud pühkepaberid, filtriga tubakatooted ja nende kasutamiseks mõeldud filtrid ning joogitopsid peavad kandma kas pakendil või tootel endal märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või -kõrvaldamisviiside kohta.

Lisaks peab märgistus andma infot ka plastisisalduse ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.