Ürituste korraldamise kestlikkuse konsultandid Kristiina Kerge ja Kadri Kalle selgitavad, kuidas Eesti suursündmused püüavad väiksema jäätmetekkega hakkama saada. Keskkonnahoidlikuma sündmuste korraldamise teel on aga palju väljakutseid, mille lahendamiseks ei piisa sageli ainult korraldajate pingutustest.
Oleme ürituste korraldajaid toetanud ja koolitanud nüüdseks juba üle nelja aasta. Tore on näha, kuidas kestlikum ressursikasutus on korraldusprotsessis oma koha leidnud. Kultuurikorraldajad ja üritusturundusettevõtted mõistavad üha enam, et jätkusuutlik sündmuste korraldamine on konkurentsis püsimiseks vajalik.
Tunnustame ettevõtteid ja korraldajaid, kes on keskkonnahoidliku sündmuse korraldamise oma südameasjaks võtnud. Me teame, et see pakub väljakutseid, sest aspekte, mida arvesse võtta, on palju.
Näiteks peab läbi mõtlema, milliseid materjale kasutada, mida osta ja mida laenutada. Kuidas lahendada toitlustus ja jäätmekäitlus? Kas asjade, esinejate ja külastajate transporti saaks organiseerida jätkusuutlikumalt? Millised võimalused on produktsiooni jaoks vajalikku energiat vähendada või osta taastuvenergiat? Väliürituste puhul on oluline arvestada ümbruskonna ja kohaliku kogukonnaga. Kõik keskkonnahoiuga seotud reeglid peaksid külastajateni jõudma aegsasti, st hiljemalt nädal enne sündmust.
Keskkonnahoidlikku mõtteviisi peaks rakendama juba sündmuse planeerimisfaasis. See võib alguses tekitada rohkem tööd, aga pikemas perspektiivis muutub see lahutamatuks osaks sündmuse korraldamisest. Hea, kui on mõõdetud ka baastasemed näitajatest, milles soovitakse paremaks saada. Kui eesmärk on, et tekiks vähem segaolmeprügi, siis on oluline teada, kui palju varasemalt on seda sama sündmuse käigus tekkinud.
Kõike korraga ei jõua
Festivalid, konverentsid, kontserdid ja spordiüritused on keskkonnahoidlikuma korralduse poole liikunud sammhaaval, sest kõike korraga ei jõua. Kõige lihtsam on alustada jäätmetest, sest see, kui palju jäätmeid üritusel tekib, on korraldaja kontrolli all. Sündmuse korraldaja saab otsustada, mida külalistele tarbimiseks pakutakse ja see mõjutab otseselt tekkivate jäätmete kogust. Liigiti kogutud (panditaara, bio, pakend jne) jäätmete äraveoks on teenusepakkujad ja ühtsed siltide kujundused, nii et inimesed saavad igapäevases elus tuttava süsteemi järgi ka kontserdill oma jäätmed ära sorteerida.
Kuna suursündmustel ehitatakse igas paigas üles justkui uus linn koos vajaliku taristuga, siis kõike üks ajutine meeskond ise ära teha ei suuda. Vaja on teenusepartnereid, kes jätkusuutlikke lahendusi pakuksid.
Rohelisemalt lähenevaid teenusepakkujaid lisandub. Kui Topsiring alustas 2016. aastal korduskasutustopside pakkumist üritustel, siis oli see esimene reaalne samm vähendada toitlustamisel tekkivaid jäätmeid.
2019. aastal lisandus Eesti Pandipakendi Panditopsi teenus ja võimalikuks sai see, et kõik külastajate toidu- ja jooginõud on korduskasutuses. Praeguseks on turule tulnud veel ettevõtteid, kes sarnast teenust pakuvad.
Kui 2019. aasta üldlaulupeol koguti esimest korda liigiti jäätmeid, siis tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskond on endale ambitsioonikamad keskkonnaeesmärgid püstitanud. Kõige suurem ja nähtavam muutus on see, et külastajaid ja esinejaid toitlustatakse korduskasutusnõudelt. Sellise suurusega sündmusel ei ole korduskasutusnõusid Eestis varem kasutatud, nii et see kogemus saab igatpidi teedrajav olema.
Äraviskamise asemel korduskasutus
Kui varem viis külastaja oma kasutatud ühekordsed nõud prügikasti, siis korduskasutusnõude süsteemi kasutamisel tuleb oma taldrikud ja söögiriistad viia tagastuspunkti. Tagastatud nõude eest saab ka pandiraha tagasi. Sel viisil toimides tekib kordades vähem jäätmeid ja välditakse üleajavaid prügikaste. Korraldajad, kes esimest korda lähevad ühekordsetelt nõudelt üle korduskasutusnõudele, on tavaliselt üllatunud kui palju vähem tekib sellega seoses jäätmeid ja üleüldist prügistamist.
Kohvikus või restoranis süües me nõudepesu kvaliteedis tavaliselt ei kahtle, aga festivali tingimustes paneb korduvalt kasutatavate nõude ja topside kasutamine inimesed muretsema. Palju on kahtlust, kas korduskasutusnõude pesemine on piisavalt põhjalik ja tõhus, et neid uuesti kasutada. Ühekordsed vahendid tunduvad koroonapandeemia järgsel ajal palju hügieenilisem ja turvalisem lahendus. Kinnitame, et korduskasutusnõude pesemine on võrdväärne kohvikus või restoranis toimuva pesuga.
Korduskasutust saab rakendada ka sündmuse dekoratsioonide loomisel. Suurte ürituste kaunistamiseks kulub väga palju materjali ja hea meel on näha, et mitmed korraldajad on läinud seda teed, et olemasolevaid dekoratsioone kasutatakse uuesti või värskendatakse mõne uue detailiga. Rendivalikusse on jõudnud ka vastupidavamad messivaibad, mis tähendab seda, et suur hulk ühekordseid sünteetilisi jäätmeid jääb tekkimata.
Uuendused tekitavad hirmu
Muutused tekitavad hirmu nii korraldajates, kauplejates kui ka külastajates. See on täiesti inimlik reaktsioon, sest kõik uus ja tundmatu tekitab meis säärase reaktsiooni. Korraldajad saavad ettevalmistusperioodil võimalikult palju riske maandada. Suurtest muudatustest on oluline külalisi ja kauplejaid aegsasti teavitada. Ikka juhtub, et kommunikatsioonis läheb midagi kaduma, aga õnneks saab seda kohapealsete rohesaadikute abil üle korrata.
Endiselt kohtab suhtumist, et sündmustel ja igapäevaelus ei ole mõtet keskkonnasõbralikult käituda, sest suured tööstusriigid reostavad nagunii samas tempos edasi ja väikesed pingutused Eestis ei mõjuta suurt pilti. Me ise usume, et keskkonnahoid ei peaks olema pealesunnitud ja nõuetest lähtuv tegevus, vaid vastutustundlik käitumine. Keskkonnaküsimusi ei saa käsitleda ainult tänases päevas elades. Kui me tahame ka kümne aasta pärast festivale, kontserte ja spordisündmusi nautida, siis peame täna astuma samme, et ürituste keskkonnajalajälg oleks väiksem. Oma roll selles on nii korraldajatel kui külastajatel.
Me loodame, et keskkonnahoidlikud sündmused on tulevikus uus normaalsus, sest me ei soovi oma tööd kellelegi pärandada. Suurüritused on kindlasti olulised teerajajad ja eeskujud näitamaks, et kestlikum korraldamine on võimalik.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
