Kohviubade auditist veepuhastajani! Eesti Pandipakendi spetsialist avaldab, mida olulist tehti rohelise kontori sertifikaadi saamiseks

Eesti Pandipakendi rohelise kontori töörühm on eriti uhke saadud tunnustuse ja sertifikaadi üle. Oluliset rolli siinjuures mängis ka päikesepaneelide katusele paigaldamine. Pildil keskel Helen Murula.Foto: Eesti Pandipakend

Eesti Pandipakend sai hiljuti “Rohelise kontori” tunnistuse. Nimetatud taaskasutusorganisatsiooni keskkonna- ja kvaliteedispetsialist Helen Murula räägib, mida neil selleks teha tuli ja miks võiks sertifikaadi omamine ühele ettevõttele üleüldse kasulik olla.

“Kuigi meil on kontoris üldmulje ja sisustus roheline, ei tähenda see sertifikaat, et peamegi sisekujunduses kasutama just seda värvi,” muigab Murula alustuseks. Samas nendib ta, et  “Rohelise kontori” mõiste võib tõesti manada silme ette roheliseks võõbatud seinad ja kontorimööbli, mille vahele on ka mõni taim eksinud. 

Tegelikkuses tähendab see muidugi palju enamat. Roheliseks kontoriks tunnistamine näitab, et järgitakse jätkusuutliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid. “Sa jälgid igasuguste keskkonnamõõdikute abil oma tarbimist ja saad aru, mis on selle tagajärjed. Kui me hakkasime oma majas sertifikaadi saamise poole liikuma, oli ilmselge, et peame ka oma tootmismeeskonnale, kes ehk ei olnud nii keskkonnateadlik kui administratsiooni pool, selgitama, mis asi on “Roheline kontor”.”

Murula sõnul on ekslik arvata, et kui ühel organisatsioonil, nagu ka Eesti Pandipakendil, on juba olemas ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem, et siis on kõik juba tehtud. “Kui pisut süveneda “Rohelise kontori” kontseptsiooni, siis saad aru, et see on tegelikult täiesti eraldi valdkond. “Roheline kontor” toetab terve ettevõtte keskkonnajuhtimist,” selgitab Murula.  

Rohelise kontori sertifikaadi saamine ei tähenda küll, et kontori sisekujundus peaks olema roheline, kuid Eesti Pandipakendil on üheks peamiseks värviks just roheline. Foto: Eesti Pandipakend

Mitmed tingimused olid juba varem täidetud

Eesti Pandipakendil oli soov muutuda veelgi keskkonnasäästlikumaks ja kuna nii mitmedki “Rohelise kontori” põhimõtted olid neil juba varasemalt sisse seatud, siis oli ka lihtne aastaga soovitud sertifikaadini jõuda. 

Näiteks olid Pandipakendis juba kasutusel päikesepaneelid ehk tegeleti keskkonnasäästliku elektritarbimise ja -tootmisega. “Lisaks olime varasemast juurutanud harjumused, et töökohalt lahkudes lülitad välja arvuti, meil olid paigaldatud liikumisanduritega valgustus jne.” 

Murula toob välja veel hulga asju, mis neil enne sertifikaadi taotlemist ära olid tehtud ja mille üle nad on eriti uhked. Näiteks on optimeeritud ventilatsioonisüsteem, mis töötab ainult tööajal, harva külastatavates ruumides on liikumisandurid ning uuendatud oli ka jäätmepoliitikat ehk tehtud olid uued liigiti kogumise juhendid ja täiendatud kogumiskohad. 

“Küll aga pidime parandama oma kohvi tarbimise harjumusi,” muigab Murula.

Kohviubade audit 

Sertifikaadi poole püüeldes mõisteti, et tuleb endale teadvustada, mida ja kuidas tarbida. 

Murula kirjeldab elavalt, kuidas varasemalt osteti sisse odavamat tüüpi ubadest valmistatud kohvi. “Tõdesime, et tuleb üle vaadata, millist kohvi me joome. Kuna kohvi kasvatatakse maailmas väga kindlates piirkondades, siis selles on ilmselge vahe, kas tarbida mahekohvi või mitte. Ja kui vahetasime kohvioad välja, siis võtsime kasutusele ka uued kohvimasinad. Ütleme nii, et kohv on nüüd nii hea, et seda joovad ka need, kes varem kohvijoojad ei olnud,” naerab ta.

Üle vaadati ka teed puudutav – pakitee tarbimine lõpetati ära ja selle asemel on kasutusel täiesti pakendivaba purutee.

Kohvi ja tee kõrval jõuti muuhulgas üksmeelele, et keskkonna- ja ka rahakotisõbralikum on töötajatele pakutavate vitamiiniampsude puhul Lõuna-Aafrika ökobanaani asemel süüa eestimaist maheporgandit. 

Joogivee pimetestid ja uus veepuhastussüsteem

Üks oluline muutus oli Eesti Pandipakendis ka joogiveepuhastussüsteemi ja kraani paigaldamine trassiveele.

Tänavu aasta alguses korraldas Murula rohelise kontori seminaril töötajatele pimetesti, kus palus neil pokaalidest maitsta erinevat vett. Leidus nii puurkaevust lastud “vana” vett kui ka uuest puhastussüsteemist läbi käinud vett. “Seal tuli selgelt välja erinevus vana ja uue vee vahel, ehk selle puurkaevu vee kohta öeldi, et see on jama,” muigab Murula ja kiidab kaasamismeetodi edu. 

Selsamal seminaril viis ta läbi ka prügi õigesti sorteerimise mängu. Nii soovitab ta kõigil, kes soovivad panustada rohelisemasse mõtteviisi, viia õpetlikke tegevusi läbi mänguliselt.

Mugavam töökeskkond koos magamisnurgaga

“Rohelise kontori” tunnistuse taotlemisel asuti ka töökeskkonda mugavamaks muutma. “Oleme kontorisse juurde toonud õhku puhastavaid taimi ning loonud rohelise puhke- ja nõupidamiste ruumi. Lisaks eelistame sisekujunduses Eesti disaini või upcycle-tooteid.” Puhkeruumist leiab nüüd uuendusena näiteks ka magamisnurga, kus saab vajadusel sõba silmale lasta. 

Ühel seminaril mängiti töötajatega läbi ka erinevate pakendite sorteerimine, et kõik ikka teaks, millised pakendid, kuhu käivad. Foto: Eesti Pandipakend

Suurim väljakutse puudutab keskkonnamõõdikuid

Murula sõnul oli suurimaks väljakutseks keskkonnamõõdikute andmete hankimine ja

arvutusmetoodika väljatöötamine. Eesti Pandipakendi kontor asub ühes hoones koos pandipakendite käitluskeskuse ning Panditopsi lao- ja pesukeskusega, mis tähendab, et hoones on ühine jäätmekäitlus ning energia- ja veetarve. 

Kontori jäätmehulga teada saamiseks korraldati jäätmeaudit, kus mõõdeti nädala jooksul tekkinud tavajäätmete hulk, mille järgi arvutati omakorda maksimaalsed tekkekogused liigiti. Elektritarbe teada saamiseks paigaldati teise korruse kontori elektrikilpi lisamõõdik. Kuna esimese korruse kontori elektrikilp toidab ka kontoriväliseid seadmeid, arvutati seal kokku maksimaalne päevane energiatarve.

Lisaks võeti kasutusele meeskonna transpordikilomeetrite mõõtmine, kus analüüsiti, kui palju tööautodega sõidetakse ja kui suur on kütusekulu. “Arvutame nüüd koefitsientide järgi kui suur on meie sõitude keskkonnamõju,” ütles Murula. 

Keeruliseks osutus Murula sõnul aga see, kuidas mõõta mõju siis, kui töötajad kasutavad tööletulekuks ühistransporti. “Täna teame tegelikult ainult nende sõitude keskkonnamõju, mida sooritatakse Eesti Pandipakendile kuuluvate autode või Bolt’iga. Kõikide teiste sõitjate puhul küsitluse käigus osutus keeruliseks leida kuldset keskteed, millise transpordivahendi järgi nende keskkonnamõju lõpuks arvutada”.

Murula täpsustas, et ühistranspordiga liigeldes läbitakse olenevalt igal hommikul valitud bussinumbrist erinev hulk kilomeetreid, lisaks tullakse aeg-ajalt tööle rattaga või tuleb keegi koos pereliikmega, kelle tööauto süsinikuheidet kompenseerib näiteks teine firma.

Murula julgustab teistelgi “Rohelise kontori” sertifikaadi taotlemine ette võtta, olenemata sellest, et see võib algul hirmutav või liiga kulukas välja paista. “Sa pead lihtsalt tõstma töötajate teadlikkust sellel teemal. Ja eks tegelikult on nii, et praegu on paljudel ettevõtetel mitmed vajalikud tingimused juba niikuinii täidetud.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.