Tagatisraha ehk pandiga koormatud pakendeid müüakse kõikjal: poodides, hotellides, restoranides,
bensiinijaamades, kioskites jne. Pandipakendi saab tarbija tagastada alati kauplusesse, kus
pandimärgiga jooke müüakse ehk selle läheduses paikneb selleks ettenähtud vastuvõtukoht ehk
taaratagastuspunkt. Avame pandisüsteemi telgitaguseid ja selgitame seekordses blogipostituses,
kuidas üks pandi alla kuuluv joogipakend taaraautomaadis üldse vastuvõetavaks muutub.

Pakendi pandisüsteemi kuulumist reguleerib seadus

Pakendi taaraautomaati lisamise protsess algab pakendiettevõtjatest ehk erinevatest tootjatest ja
importööridest, kellel on pakendiseaduse järgi kohustus nende poolt müüdavad pandisüsteemi
liigituvad pakendid Eesti Pandipakendis registreerida. Seda, milliste jookide pakendid pandisüsteemis registreerituks ehk tagastatavaks peavad saama on samuti viidatud seaduses nimetatud. Nendeks jookideks on vesi, karastusjoogid, mahlad, kontsentraadid, nektarid, õlu, siider ja muud madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6%).

Pakendi registreerimine pakendiettevõtjale algab e-keskkonnas registreerimistaotluse esitamisega
misjärel toimetab ettevõtte Eesti Pandipakendisse füüsilised pakendi näidised, mida asutakse
testima.

Pakend peab läbima sobivustestid

Pakendi testimisel pööratakse erilist tähelepanu selle vöötkoodi suurusele ning etiketi materjalile, sest nendest sõltub pakendi taaraautomaati tagastamise võimalikkus. Testija täpsustab nihikuga vöötkoodi mõõdud ning laseb kõik pakendid testautomaadist läbi veendumaks, et see on suuteline pakendi vastuvõtmiseks lugema vöötkoodi.

Pandimärk on pakendile lisatud tarbija jaoks lihtsustamaks pandipakendi äratundmist, ent taaraautomaat loeb pakendi tuvastamiseks vöötkoodi ja mitte pandimärki.

Üle-eestiline andmejaotus ja meetrite kaupa pudeleid

Testi edukalt läbinud joogipakendile saab Eesti Pandipakendilt loa müügiga alustamiseks nädalaga, ent negatiivse testitulemuse korral tuleb pakendiettevõtjal probleem eelnevalt lahendada. Mõned
sagedasemad põhjused, miks pakend testi ei läbi on näiteks liiga väike või kehva trükikvaliteediga vöötkood, mille tulemusel ei suuda taaraautomaat pakendit ära tunda.

Protseduuriliselt saab pakend pandipakendiks kui selle andmed pärast testimist pandisüsteemi pakendiregistrisse on kantud. Seejärel jagatakse valminud registrit mitmete Eestis tegutsevate automaadihaldajatega, kes pakendid oma taaraautomaadi mudelis tagastatavaks muudavad lisades pakendile füüsilise näidise abil juurde selle parameetrid. Neid tegevusi korratakse iganädalaselt, sest Eestis tuuakse pidevalt turule uusi jooke, mis vajavad kaupluse taaraautomaadis vastuvõtmiseks eelnevalt pandisüsteemis registreerimist.

Kui tavaliselt silmab organisatsioonides meetrite kaupa riiuleid, kus hoiustatakse raamatuid või
arhiveeritakse dokumente, siis Eesti Pandipakendis on nende asemel klaas- ja plastpudeleid ning metallpurke täis riiulid. Pakendiregistri ruum on koht, kus pandisüsteemis registreeritud pakend
pildiliselt ahiveeritakse kui füüsilise näidise abil hoiustatakse.

Kuidas automaat tuvastab, et tegemist on pandipakendiga?

Taaraautomaadid loevad pakendi vastuvõtmisel vöötkoodi ja võrdlevad seda pandisüsteemi
andmebaasis registreeritud pakendi kuju, kaalu ning materjaliga. Seetõttu peab tagastatava pakendi
kuju vastama müügihetkele ehk pakend ei tohi olla muljutud või mõlkidega, selle sisse ei tohi olla
visatud prahti, seal ei või olla joogi jääke ja vöötkood peab olema loetav.