Kuidas toiduraiskamisele lõpuks punkt panna? Vastab Sumena üks asutaja Oliver Sebastian Lamp

Sumena poe asutajad Oliver Sebastian Lamp ja Joosep Kaljula. Foto: Sumena

Detsembri episoodis käis saates külas Sumena veebipoe üks asutaja Oliver Sebastian Lamp, kes rääkis lähemalt Sumena tegemistest ja põnevast tulevikust, aga ka sellest, kui lihtne on tegelikult toidu raiskamist vähendada. Samuti saime teada, mis vahe on terminitel “kõlblik kuni” ja “parim enne” ning miks on poed sunnitud söögikõlblikku toitu ära viskama.

84 000 tonni raisku läinud toitu aastas

Eestis moodustab keskkonnaministeeriumi uuringu andmetel toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit, mille väärtus on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. See tähendab, et just nii palju söömiskõlblikku toitu jõuab ühes aastas lihtsalt prügikasti. 

Probleem ei piirdu vaid majapidamistes raisku läinud toiduga, vaid puudutab ka maaletoojaid ja jaekette. Eesti toidukauplustes jääb aastas maha müümata ning ei jõua ka annetuste kaudu inimtoiduks ligikaudu 20 000 tonni toiduaineid.

Toiduraiskamist saab vähendada nii tootmise, müümise kui tarbimise etapis ning üks lahendus on uurida, mida põnevat müüvad toidu päästmisega tegelevad ettevõtted.

Päästetud toit on rahakotisõbralik

“Sumena veebipoest saab osta toidu- ja tarbekaupa palju odavamalt kui tavapoest,” kinnitas Sumena üks asutaja Oliver Sebastian Lamp. “Valikust leiab kõike peale “kõlblik kuni” kauba ehk piima- ja lihatoodete, sest nende säilivusaeg on piiratud.”

Kaubavalik on küllaltki suur: hommikuhelbed, vahepalad, maiustused, kuivained, pähklid, kastmed, joogid, lemmikloomatoidud, hügieenitarbed ja kodukeemia. Praegu saab kaupa osta veel vaid veebis, kuid detsembri lõpus avab Sumena Balti jaama turul ka väikese poekese, kus saavad kliendid käia kohapeal kaupa uudistamas.

Mis vahe on “kõlblik kuni” ja “parim enne”?

Sageli arvatakse, et sõnapaarid “parim enne” ja “kõlblik kuni” tähendavad sama asja, kuid tegelikult on “parim enne” vaid tootjapoolne soovitus ega tähenda ilmtingimata, et kaup kuupäeva kukkudes halvaks läheb. “See annab mõista, kui kaua säilib toode sama maitse ja kvaliteediga, aga ei tähenda, et toodet ei tohiks pärast pakendile märgitud kuupäeva enam tarbida,” selgitas Lamp.

“Meie oleme ära proovinud igasugu toiduaineid, millest vanim on olnud šokolaadiga kaetud riisigaletid, mille “parim enne” oli kahe aasta eest,” lisas Lamp ja kinnitas, et need maitsesid täpselt sama keskpäraselt kui äsja toodetud riisigaletid.

Selliseid tooteid tarbija pelgama ei pea ning Sumena poes halvaks läinud tooteid ei müüda. “Kui pakendid ei ole saanud kahjustada nii, et hapnik pääseb tootele ligi, ei juhtu nendega üldjuhul midagi,” kinnitas Lamp.

Kust saab Sumena kaupa?

Sumena kaubavalikusse jõuavad sageli sellised tooted, mis jäävad suurtel jaekettidel lihtsalt üle. See tähendab, et kaupa on tellitud liiga suures koguses, “parim enne” on lähenemas ja jaekett ise seda enam ära müüa ei jõua.

Teine veidi kummalisem põhjus on muutused toodete disainis: kui müügile jõuavad uue kujundusega pakendid, ei müüda vana kujundusega tooteid kahjuks alati lõpuni, vaid eemaldatakse lettidelt. Sumena paneb sellised tooted odavamalt müüki.

Sellest, kuidas oma majapidamises toitu säästes raha kokku hoida, kuula meie täispikast saatest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.