Rimi Eesti on seitsme aastaga toidukadu poole võrra vähendanud. Üle kogu Baltikumi kanti Rimides mullu maha kolmandiku võrra vähem toiduaineid kui aastal 2016. Kõigis Balti riikides jääb toidukao osakaal Rimides alla 2%, Eestis oli see mullu 1,09%.
“Need numbrid tähendavad, et aastas jõuab umbes 1000 tonni vähem toitu Eesti Rimidest prügikasti,” ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. “Võrdluseks – keskmine sõiduauto kaalub umbes kaks tonni. Üle poole realiseerimistähtajale lähenevast toidust jõuab aga abivajajateni, ehkki kogu toidukao kahanemisega on vähenenud ka annetamisele läinud toidu kogused. Kui 2022. annetasid Eesti Rimi kauplused pea 2000 tonni toitu, siis mullu veidi alla 1500 tonni.”
Toidukao vähenemise taga on osalt parem planeerimine, aga suure panuse andis allahinnatud toodete müük. 2023. aastal müüdi Eesti Rimides enam kui nelja miljoni euro eest allahindluskleebistega tooteid, mille realiseerimistähtaeg oli lähenemas.
„Eestimaalased julgevad, ehkki kardetavasti küll majanduslikest raskustest tulenevalt, varasemast enam osta peatse realiseerimisajaga toidukaupu, millest varem mööda vaadati,” lausus Bats. “Loodan, et sellest kujuneb eluterve harjumus, mis jätkub ka majandusolude paranemisel, sest tegu on ju täiesti korralike toitudega. Läheneva realiseerimisajaga toidu ostmine eeldab ostjalt lihtsalt toidulaua täpsemat planeerimist.”
Toidukao oluline vähenemine tõi Rimi jaoks kaasa ka jätkusuutlikuma majandustulemuse. „See on väga hea numbriline näide selle kohta, kuidas jätkusuutlikkuse valdkonna eesmärkide seadmine, nagu toidukao vähendamine seda jaekaubanduses kahtlemata on, võib tuua ettevõttele ka otsest majanduslikku kasu. Need pole pelgalt hea tahte märgiks või kuvandi parandamise tarbeks välja mõeldud teetähised,“ sõnas Bats, tuues välja, et toidukao kahandamine vähendab ettevõtte jaoks kulusid mitmes valdkonnas alates hankimisest ja lõpetades prügi utiliseerimisega.
Aga asi ei piirdu kulude kokkuhoiuga. Investeerides allahindluskleebiste süsteemi loomisse ja juurutamisse kauplustes seadis Rimi eesmärgiks viimase säilivusajaga toodete müügi suurendamise ja seeläbi toidukao vähendamise. “Oleme suutnud tõestada, et kestlik mõtlemine on ka äriliselt kasulik” sõnas Bats, lisades, et allahindluskleebised on reaalselt aidanud müüki kasvatada.
Rimi mõõdab ka seda, kui suur osa realiseerimistähtajale lähenevast toidust läheb äraviskamisele ja kui palju annetatakse. „Tunnustame neid kauplusi, kel õnnestub mahakantud toidust enim ära annetada, mitte neid, kel annetatud kilode absoluutne number suurim on. Panustame Toidupanga tegemistesse juba aastaid ja jätkame seda kindlasti ka edaspidi,“ rääkis Bats.
Paraku ei ole toidukauplustel võimalik jõuda niisuguse täpsuseni, et toitu üldse üle ei jääks. Küll aga peaks Batsi sõnul olema eesmärgiks, et toit jõuaks abivajajateni, mitte prügikasti. Baltikumi Rimidest on just Eesti kauplused kõige tublimad toidu annetajad, lõunanaabrite juures on toiduannetamise kultuur alles arenemas ja tasemed Eesti omadest mitu korda väiksemad.
Ka alanud aastal on Rimi ambitsiooniks maha kantava toidu koguseid vähendada, suurendades samal ajal edasi ka annetuseks läinud toidu osakaalu prügikasti jõudva toidukauba ees.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
