Kuumalaine on Eestimaale jõudnud ja loodetavasti peatub siin pikemalt. See aga tähendab, et eestimaalased pakivad oma pered ja sõbrad autodesse ning suur puhkuseseiklus kodumaal võib alata. Kuid enne veel, kui plaanid päris lukku panna, tuletagem meelde, et Eestiski on neid piirkondi, mis organisatsiooni Green Destinations’ilt rohelise sihtkoha tunnustuse saanud ja kuhu iga rohelist mõtteviisi hindav inimene võib muretu südamega reisida.

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations valis seitse Eesti paika kestlike sihtkohtade TOP100 nimekirja. Sellesse nimekirja valimiseks pidid sihtkohad esitama konkursile edulood, mis oleksid rahvusvaheliselt eeskujuks ning kirjeldama olukorda kolmekümnes valdkonnas, mis puudutavad kestlikku arengut.

Suvepealinn Pärnu

Kuurortlinn Pärnu esitas konkursile loo, kuidas kaitsealune rannaniit külastajatele avati. Lugu rääkis sellest, kuidas liitumine üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000 kaasnevad piirangud tõid Pärnusse hoopis ühe armastatuma ja suurima atraktsiooni. Ranged ranna-ala laienemise piirangud pöörati plussiks -leiti lahendus, kuidas külastajatele on võimalik kaitseala omapära ja liigirikkust ohutult tutvustada.

Sel moel pandi inimesed seda unikaalset looduskooslust väärtustama ning pakuti neile sisukat vaheldust rannaliival peesitamisele. Tänaseks on Pärnu rannaniidu kaitsealal puidust looduse õpperada ja vaatetornid ning rannaniite hooldavad linnalehmad. Õigel ajal kohale minnes võib seal osa saada muljetavaldavast konnade kontserdist.

Väge täis Rakvere

Lääne-Viru pealinn Rakvere esitas konkursile linnasüdames asuvate kortermajade energisäästlikumaks muutmise projekti. Selle tulemusena säästavad kortermajade elanikud küttekulude pealt, suur osa linnast on saanud uue ja kaasaegse väljanägemise ning ühtlasi on linn külastajatele atraktiivsemaks muutunud.

Linna ilule aitab kaasa ka 2020. aastal Rakvere Vallimäe nõlvade vahel valminud suurejooneline vabaõhukeskus. Esinemispaigas on 4200 istekohaga pealava ning 800 istekohaga amfiteater.

Müstiline Hiiumaa

Hiiumaa konkursilugu räägib Euroopa naaritsa päästmisest. Euroopa naarits ehk mink on Euroopa üks ohustatumaid imetajaid ja tema päästmiseks on vaja inimeste tuge. Mink on Euroopasse sattunud peamiselt karusloomafarmidest. 1990ndate lõpus loeti naarits Eestis väljasurnuks, kuid 2000. aastal hakati Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit minke Hiiumaale asustama ja nõnda uut Euroopa naaritsa asurkonda looma.

Juunis korraldatakse Hiiumaal Naaritsapäeva, mille eesmärk on selgitada, mis on viinud liigi hävimise äärele ning tutvustada astutud samme, mis on aidanud Euroopa naaritsal siiski püsima jääda. 

Hästi hoitud saladus – Saaremaa

Saarlased esitasid konkursile I Land Sound muusikafestivali, mille korraldajad paluvad osalejatel looduses hoolida. Festivalil ei kasutata ühekordseid sööginõusid ega joogitopse, külalistel palutakse oma joogipudel kaasa võtta, mida kohapeal täita saab. Prügi sorteeritakse ja suitsukonide jaoks on festivalialal olemas Kopsid, nii enda kui nõude pesemiseks palutakse kasutada loodustooteid – need on vaid mõned näited.

Igaks aastaks nuputatakse välja uusi tegevusi, kuidas festivalist võimalikult väike jalajälg maha jätta. Jõudumööda töötatakse läbi keskkonnasöbraliku ürituse vötmevaldkondi nagu jäätmed, transport ja energiakasutus. Kogu tegevuse väga oluliseks osaks on keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Heade mõtete linn Tartu

Tartu esitles end konkursil jalgratta- ja jalakäiasõbraliku linnana. Ülikoolilinna eesmärk on vähendada perioodil 2019–40 sõiduautode kasutamist linnas 20 protsendi võrra. Viimase viie aasta jooksul on Tartus ehitatud üle 100 km rattateid. Käivitatud on kogu linna kattev rattaringlus Tark Ratas / Smart Bike, mille iseteenindavatest laenutuspunktidest saab lühiajaliseks kasutamiseks laenutada 750 jalgratast, millest 500 on elektrilised. Alates 2029. aasta suvest on linnas 64 biogaasil sõitvat bussi.

Rahvuslik pärl Lahemaa

Eesti vanim ja suurim rahvuspark Lahemaa esitas konkursile üle-euroopalise kaitsealade päeva tähistamise. Eesti kaitsealadel toimuvad sel päeval erinevad matkad ja programmid. Juhendajaiks on kaitsealadel tegevad giidid ning toitlustamise eest kannavad hoolt kohalikud toidutootjad. Matku korraldatakse üle kuuekümne ning need leiavad aset enam kui kolmekümnel Eesti kaitsealal.

Mullu 50. Juubelit tähistanud Lahemaa rahvuspark on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana.

Eestimaa süda Paide

Paide esitas konkursile linna ajaloolise peaväljaku kordategemise projekti, mille tulemusena sai sellest inimeste kohtumis- ja kultuurisündmuste läbiviimise paik. Paide keskväljaku arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo b210 võistlustöö “Paas”.

Ideelahendus realiseerib ajaloolise keskväljaku mitmekülgse tegevusruumi potentsiaali. Linna keskväljak on paik, mis pakub kohalikule demokraatlikku ja maksuvaba olemisruumi ning külalisele sooja idüllilist väikelinna südame-kogemust.

Roheliseks sihtkohaks pürgiv koht peab vastama enam kui sajale kriteeriumile, mis puudutavad loodust (kogu ökosüsteemi), keskkonda (veekäitlus, õhukvaliteet, prügimajandus), kliimat, kultuuri ja traditsioone, elanike sotsiaalset heaolu (sh elanike tervis, tööhõive), ettevõtluskeskkonda ja külalislahkust ning elanike kaasatust ja omavalitsuse juhtimist.