Eestis loodi pandipakendisüsteem 17 aastat tagasi ning tänaseni haldab Eesti Pandipakend üle-eestiliselt pandipakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Kes aga vastutab taara kogumise eest Soomes, Rootsis ja Norras ning kuidas on korraldatud sealne pandimajandus? Teeme selgeks!

Vanim tagastussüsteem 

Norra oli maailmas üks esimesi, kes kehtestas korduvkasutatavate pudelite pandi tagastussüsteemi. Korduvtäidetavate klaasanumate tagastamise süsteem loodi seal juba 1902. aastal ning automaatne tagastamine ehk nn tagurpidi müügiautomaadid tulid mängu 1970. aastate alguses.

Norra ühekordsete joogipakendite tagatisraha tagastussüsteem on ainulaadne selle poolest, et selle töötasid välja joogi- ja toidukaupade jaetööstused vabatahtlikult. Ühekordselt täidetavate ehk ühekordse kasutusega joogipakendite – sealhulgas metallpurkide ja PET-i (polüetüleentereftalaadist toodetud ehk ringlusse võetavast plastist valmistatud joogipudelid) – süsteem võeti kasutusele 1999. aastal, ajendatuna valitsuse kehtestatud keskkonnamaksust. Sellest ajast haldab tagastussüsteemi ettevõte Infinitum – eraomanduses mittetulundusühing, mis töötab jaemüüjate ja tootjate nimel. 

Kogumispunktides võetakse tagatisraha eest vastu plastpudeleid ja metallpurke. Väikeste (kuni 0,5 liitrit) plast- ja alumiiniumpurkide või -pudelite eest saab tagastaja 0,19 eurot (2 NOK) ning suuremate (üle 0,5 liitri) eest 0,29 eurot (3 NOK). 

Igal aastal võtab Infinitum vastu rohkem kui 1,3 miljardit tagastatud pudelit ja purki kolmes töötlemistehases: Bjerkvikis, Trondheimis ja Heias Fetsundis, kus need ringlussevõtuks ette valmistatakse.

Soome võtab vastu ka klaaspudeleid 

Soomes saab tagastada nelja tüüpi joogipakendeid: alumiiniumpurgid, PET-plastpudelid, taaskasutatavad klaaspudelid ja korduvtäidetavad klaaspudelid. Kõikide alumiiniumpurkide tagatisraha väärtus on 0,15 eurot; plastpudeli tagatisraha väärtus on olenevalt suurusest kas 0,10, 0,20 või 0,40 eurot ning kõigi klaaspudelite eest saab tagastamisel 0,10 eurot.

Tagastussüsteeme haldab Palpa ning joogitaarat saab tagastada kõikidesse Soome jaemüügi pandiautomaatidesse. Samuti võtavad taarat vastu kõik kauplused, kioskid ja tanklad, mis müüvad pandiga pakendeid. Iseäralik on see, et tühja taara tagasivõtmise kohustus kehtib olenemata sellest, kas müügipunktis on tagastusautomaat või mitte.

Rootsi pandisüsteem klaasi ei käsitle

Rootsis tuleb kõik õlut, veini, vett, limonaadi ning energiajooke sisaldavad plastpudelid ja metallpurgid lisada enne müüki paiskamist Pantamera taaskasutussüsteemi. Purkide ja väikeste PET-pudelite tagatisraha on 0,09 eurot (1 SEK) ja suurtel PET-pudelitel 0,18 eurot (2 SEK).

Rootsi pandisüsteemi katusorganisatsioon Pantamera võtab vastu vaid metallpurke ja plastpudeleid, kuid mitte klaasi. Pandiga korduvkasutatav klaas hoiustatakse toidukaubanduses, kust see liigub otse joogitootja juurde pesemisse ja taastäitmisse. Ühekordne klaas tuleb jätta aga spetsiaalsesse klaasikonteinerisse ning selle eest tarbija panti tagasi ei saa, sest pole toodet ostes panti lisaks maksnud.

Alates 2015. aasta septembrist saavad ka puuviljasiirupitootjad soovi korral liituda pandisüsteemiga ning 2018. aastal avanes selline võimalus mahlapakendite tootjatele. Nimetatud tootjad valivad ise, kas nad soovivad oma tooteid pandisüsteemiga liita või mitte. See tähendab, et kõik puuviljasiirupi- ja mahlapakendid pandisüsteemi ei kuulu.