Toidukaupade hinnad on viimase aastaga teinud kolossaalse hüppe ülespoole ja võtnud hingetuks paljusid tarbijad, kes on oma valikuid pidanud ümber vaatama. Kui suurt rolli mängib siinjuures käibemaks ja kas selle alandamine võiks olukorda jaekaubanduses parandada?

Hispaania esimene kuu oli edukas

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on riigi tasandil tõepoolest kõige teravamalt laual käibemaksu küsimus. Ja seda kõikjal Euroopa Liidus. Näiteks Hispaanias on käimas eksperiment, kus eelmise aasta lõpus viidi kriitilise tähtsusega esmatarbekaupade käibemaks null protsendini. Nüüd monitooritakse, kas kaupmehed võtavad selle raha endale või mitte. 

“Nüüdseks on jaanuarikuu tulemused käes ja esimene kuu näitas, et kaupmehed oma taskusse raha ei pannud,” ütleb Peil. Mitmed riigid jälgivad põnevusega, mis saab järgmistel kuudel.

On ka teistsuguseid lähenemisi

Samas on Euroopas näha ka hoopis teistsuguseid lähenemisi. Näiteks Ungaris on hakanud riik ise hindu kujundama: kehtestanud jaekaubandusele täiendavaid makse või toodete piirhinnad. “Kaupmeeste poolt on riigile ootus, et sellist Ungari lähenemist ei tohiks kindlasti teha,” selgitab Peil.

Tegemist on poliitilise otsusega

Käibemaksuga seotud küsimused olid ka mitme erakonna valimisprogrammis. Esmatarbekaupade käibemaksu alandamine on otseselt sees osade erakondade programmides, kuid erinevaid käibemaksu soodustusi võib valimislubadusest leida kui seeni pärast vihma: kes lubab soodustust restorani toidule, kes lamellrehvidele, kes jalgratastele.

“Kui riik on jõudnud sinnamaale, et ühetoalise maksusüsteemi aeg on läbi, siis tuleb teha ka diskussioon, kellelt on mõistlik raha riigi kassasse võtta ja kas leiva ja piima ostjad on selleks kõige õigem sihtgrupp,” mõtiskleb Peil.

Kindlasti on käibemaksu alandamine suur ja kulukas samm, kuid kui räägitakse ka teiste tootegruppide käibemaksu alandmisest, siis on mõistlik veel kaks korda enne otsuse tegemist mõelda.