2019. aastal alustas Rimis tööd toidupettuste avastamise ja kaardistamise töörühm, mis pani paika põhimõtted ning tegevuste plaani, kuidas avastada toidupettusi Rimis. Eelmisel aastal tehti Rimis üle 50 testi, et veenduda toodete ehtsuses.
Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa märgib, et toidupettust esineb erinevates toiduainete gruppides mitut moodi ning nende avastamine ei ole lihtne: kõige rohkem pettust tehakse toidutööstuses õlide-rasvade ning kala- ja lihatoodete puhul.
Üks levinum toidupettuse viis on toidu lahjendamine
Algis Murumaa toob välja, et üks enim levinud toidupettuse viise on toidu lahjendamine ja toob välja, et pettusi esineb näiteks mee ja oliivõli. Ka tegelevad petturid tema sõnul sellega, et asendada tootes mõni looduslik komponent sünteetilisega – näiteks mesi suhkrusiirupiga.
Toidupettuse alla käib ka ravimite kasutamise varjamine looma- ja linnukasvatuses ning kalafarmides. Mõnikord on tootjad aga osavad toidukaupade keemilisel värvimisel, et see jätaks värske mulje. On ju ilus roheline oliiv või roosa kala kliendile palju ahvatlevamad kui hallikates toonides originaalid.
Samamoodi püütakse vahel teha toitu keemilise värviga atraktiivsemaks, lisatakse toidule lubamatuid või toote pakendil mitte välja toodud komponente, et selle maitseomadusi parandada – näiteks mahlale suhkruid. “Loomulikult on toidupettus tuntud brändide võltsimine ning vale tooteinfo esitamine,” selgitab Murumaa toidupettuste tagamaid.
Toidukaupasid seiratakse Rimis järjepidevalt
Rimi kvaliteedijuht kinnitab, et 2020. aasta oli Rimis toidupettuste ja nende kaardistamise osas väga oluline, kuna lõplikult saadi paika programm, kuidas tagada toodete autentsus ja hoida ära toiduvõltsimist.
Programm hõlmab endas nii pettuste ennetust tootearenduses kui toidukaupade seiret, et avastada võltsingud õigel ajal. Välja töötati spetsiaalne toidupettustega tegelemise plaan, mille puhul vaadatakse eelkõige enim haavatavaid tootegruppe ning tootekoostise vastavust märgistusele.
“Rimi kohustus on kaitsta kliente toidukaupade eest, mille sisu ei vasta tegelikule koostisele,” sõnab Murumaa.
Murumaa toob näitena mee autentsust tõestava ülitäpse testi, mis võeti Rimides kasutusele pärast seda, kui 2019. aastal sattus Rimi kauplustesse müügile võltsmee kahtlusega mesi. Kvaliteedijuht viitab, et mee võltsimine on jõudnud väga heale tasemele ja see tähendab, et tavalistes laborites mikroskoobi all või traditsiooniliste analüüsidega enam võltsmett ehtsast meest eristada ei saa.
“Rimis kasutame mee ehtsuse määramiseks kõige kaasaegsemat ja kõige õigemat tulemust näitavat tuumamagnetresonantstesti,“ avaldab ta ning lisab, et muidugi oodatakse ka tootjatelt-hankijatelt sertifikaate, mis näitaksid ettevõtte usaldusväärsust.
Pidev töö käib nii hankijate kui ostumeeskonnaga, et hoida neid kursis tootekategooriatega, kus enim toidupettusi ette tuleb ning koolitada spetsialistid ka toiduvõltsimist ära tundma.
Kokku viidi 2020. aastal Baltimaade Rimides läbi 11 000 laborikatset, mis hõlmasid nii pakkematerjale, pindu kui ka vett. Osa testidest viidi läbi ettevõttesiseselt, kuid suurem osa tehti akrediteeritud laborites, millega Rimi igapäevaselt koostööd teeb.
