Sõltumatud katsetajad hambaarst Mairi Roosi, keskkonnaekspert Kadri Kalle ning tavainimene Anna (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) testisid järele. Hambaarstile ja keskkonnaeksperdile andsin tutvumiseks ka taustamaterjali, kuid tavainimene Anna pidi läbi ajama nagu tavainimene ikka: lihtsalt toodet testides ja soovi korral infot juurde otsides.

HAMBAHARI

• 

• 

• 

• 

• 

Anna: “Hambaharja väikese peaga saab korralikult pesta ka tagumisi hambaid. Bambusharja tavalise kasutajana see mind ei üllatanud, aga tore oli ikka. Bambusest hambaharjade disain on lihtsalt ilusam (lisaks ilmselgele keskkonnaeelisele).”

Hambaarst Mairi Roosi: “Colgate-i bambusest hambahari ei kuulu hetkel kahjuks minu lemmikute hulka. Pehmeks märgitud harjased tunduvad mulle harjumuspärasega võrrelduna üpris tugevad. Lisaks ei näe ma mõtet “õhendatud” harjaste otstel, kuna hambaniiti nad ei asenda.

Bambuse kui materjali omadustest tingituna on hambaharja pea üpris suur ja harjaste kimbud üksteisest kaugemal kui harilikel hambaharjadel. Suurema harja peaga on tagumiste hammasteni jõudmine keerulisem ja hari tundub suus ebamugavam. Mida tihedamalt asetsevad harjaste kimbud, seda ühtlasemalt nad hamba pinda puhastavad.

Keskkonnasõbralikuks olemise eesmärki silmas pidades teeb see hambahari kindlasti oma töö sama hästi ära kui iga harilik plastikust variant. Nagu ka tavaliste hambaharjade puhul, on hammaste puhtuse seisukohalt tähtsam käeline osavus harjaga ümber käia ja piisavalt pikk pesu aeg, et kõigi hammaste pinnad puhtaks saaks.”

Keskkonnaekspert Kadri Kalle: “Kasutajana on nii pasta kui hambahari mõnusad. Bambusest hambahari tundub täpselt samasugune nagu tavapärane Humble Brush bambushari. Hambahari on üsna tüüpiline bambushari, mille vars on kompostitav, kuid harjased mitte. Pakendil on juhis need eemaldada, kuna nendega väga midagi teha ei saa. Puudub info, millest harjased on tehtud.

Harja pakendil on kiri, et bambus on toodetud jätkusuutlikul moel. Kahjuks pole võimalik kuskilt saada seda väidet tõendavat lisainfot. Siinkohal võib öelda, et detailset infot bambuse päritolu kohta ei jaga ka näiteks Humble Brush. Bambust peetakse üldiselt jätkusuutlikuks materjaliks.

Kokkuvõttes tervitan Colgate pingutust parema tootega turule tulla. Hetkel nende hambaharja siiski ei valiks, kuna eelistan oma Humble Brushi, kelle kodulehel on rohkem infot selle tootmise kohta.”

HAMBAPASTAD

Anna: “Hambapastad tundusid mulle samasugused nagu teisedki, kuigi võrreldes tavaliselt kasutatavate hambapastadega ei ole soodaga hambapastal (märkimisväärset) valgendavat efekti. Tore üllatus oli, et pakendil on loetletud ka koostisosad ja kirjeldatud, mille jaoks need hambapastadele lisatud on. Küsimusi tekitas tuubil olev “tube recyclable” (ee taaskasutatav tuub), sest ei kujuta hästi ette, kuidas see toimub või mida tegema peaks, et selle ka reaalselt saaks keskkonnasõbralikult kõrvaldada. 

Tuubi materjal ei erine minu kui võhiku jaoks tavalisest hambapastatuubist. Kui küsisin elukaaslaselt, mida ta hambapastale tagasisideks tahaks öelda, ütles ta peale mõningast mõtlemist lihtsalt: “see on hambapasta”. Seega on see toode hästi asendatav varasemalt kasutatava tavalise hambapastaga.”

Hambaarst Mairi Roosi: “Colgate’i uued pastad meeldisid mulle väga. Koostis on lihtne ja arusaadav ning maitse meeldivalt mahe. Erinevalt enamikest hambapastadest, kus vahtu tekitavaks aineks on naatriumlaurüülsulfaat, mis võib tekitada limaskestade ärritust, on uutes pastades see asendatud leebemate laurüülglükosiidi ja dinaatriumoksüülglutamaadiga. 

Samuti olen rahul, et mõlemad pastad sisaldavad piisavas koguses fluoriidi, et peale hambakatu mehaanilise eemaldamise toimuks pesu käigus ka hammaste remineraliseerimine. Siinkohal võib taaskord kiita vahuaine limaskestasõbralikumaid variante. Kuna fluoriidi paremaks toimimiseks soovitatakse peale hambapesu pasta lihtsalt välja sülitada ja mitte eraldi loputada (fluoriid saab kauem hammastel oma tööd teha), siis naatriumlaurüülsulfaati sisaldavate pastade puhul võib see limaskesta ärritust suurendada.

Valgendavas pastas on valgendamise eesmärgil lisatud söögisooda. Siin tuleb lihtsalt mõista, et ükski hambapasta ei saa otseselt hamba värvi muuta. Pastade abrasiivsed koostisosad saavad puhastada ainult hamba pinnale ladestunud pigmenti. Hammastele annab värvi dentiin, mis asetseb hambaemaili all. Kui eesmärk on päriselt hambaid valgemaks muuta tuleks siiski pöörduda oma hambaarsti poole.”

Keskkonnaekspert Kadri Kalle: “Pasta erineb tüüpilistest öko-hambapastadest. See ei vahuta aga nii palju kui tavaline hambapasta, mis mind üldjuhul on häirinud. Pasta pakendil on hulk erinevaid märgiseid, mis viitavad selle keskkonnasõbralikkusele: hambapastas on kasutatud tüüpilise loomse päritoluga glütseriini asemel taimset glütseriini, mida kinnitab kolmanda osapoole Vegan Society märgis. 

EcoCert Cosmos Natural märgis, samuti tunnustanud kolmanda osapoole märgis, tõendab, et kasutatud koostisosad on looduslikku päritolu ja vastavad teatud tingimustele (nt GMOde kasutamata jätmine), kuid ei pea olema mahepõllumajandusest. Hambapasta on vaba SLS-ist (naatriumlaurüülsulfaat – üks sulfaatidest), mida on seostatud muuhulgas seedesüsteemi ärritava toimega ja mida soovitatakse kosmeetikatoodetes vältida. Ka tuletab pasta karp meelde hambapesu ajaks kraani kinni keerata, et mitte vett raisata.

Hambapasta tuub on tehtud HDPE tüüpi plastist ning peal on ka kiri, et tuub on ringlussevõetav, mis on oma kategoorias tõesti suur samm edasi. Väidetavalt on selline tuub spetsiaalselt välja töötatud, sest tavaliselt on hambapastatuubid segu erinevatest plastitüüpidest ja neid ei saa ringlusse võtta. Konsulteerides Ragn Sells kommunikatsioonijuhi Rainer Pestiga selgus aga, et Eestis kahjuks see suure tõenäosusega ringlusse ei lähe. 

Põhjuseid on mitmeid: hambapastatuubid on tootjati erinevast materjalist ja oleks vaja paremat tehnoloogiat, et neid üksteisest eraldi sortida. Plastist pastatuubi on ka keerulisem puhtaks saada kui näiteks metallist tuubi. See muidugi ei tähenda, et tulevikus ei võiks olla võimalik selliste plasttuubide ringlussevõtt, kui näiteks kõik hambapastatootjad hakkaks kasutama sama tüüpi plastist tuube ja kui jäätmete sortimistehnoloogia areneb. 

Colgate (ettevõtte nimega Colgate-Palmolive) ise lubab, et aastaks 2025 on kõik nende tooted ringlussevõetavas pakendis. Märkimist väärib siin ka ettevõtte lubadus jagada tuubi valmistamise tehnoloogiat ka oma konkurentidega, et see laialdasemalt kasutusele läheks.

Siin muidugi on jällegi küsimus, et miks mitte kasutada plastist pastatuubile olemasolevaid alternatiive: hambapesutabletid, pulbrid ja pasta klaaspurkides, hambapasta alumiiniumtuubi? Juhul kui klaas ja metall ei lähe materjalina uuesti ringlusesse, on nende keskkonnamõju muidugi suurem. Kui Eestis aga metallist hambapastatuub pakendijäätmete hulka sorteerida, saadetakse see uuesti kasutusse ja on hetkel keskkonnasõbralikum variant plastist tuubist. 

Ka on metall ja klaas üldiselt kauakestvamad materjalid, mis saab rohkem ringlusse saata kui ükskõik mis plasti. Samas tunnistan, et ka ise valin hambapasta eelkõige selle järgi, mis sobib mu hammastele ja vahel osutub selleks tavalises plasttuubis pasta.

Meeldib, et pastatuubil on kõik pasta koostisosad kenasti välja toodud koos sellega, miks neid pastas vaja on ja mida need teevad. Tarbijale info jagamise mõttes on see uudne ja hea lähenemine, mis väärib tunnustust. 

Hambapastat isegi kaaluksin, kuid enne tahaks natuke näha, kuidas Colgate edasi käitub oma teiste toodetega. Ning loodan, et varsti saab ka seda uudset tuubi ringlusse saata. Praegu saab selles mõttes minu hääle metalltuubis pasta.”

Ettevõtte taust

Kadri Kalle sõnul on oluline, et Colgate asuks sarnast stiili ka teiste toodete puhul rakendama. Kui luuakse vaid paar keskkonnasõbralikumat toodet ülejäänud tootmist (kust tuleb peamine keskkonnamõju) uuendamata, võib tegu olla klassikalise rohepesu näitega. Seda näitab aga Kadri arvates aeg ja hetkel ta infot kodulehelt ei leidnud. Colgate plaanib enda sõnul sarnast hambapastatuubi tehnoloogiat laiendada ka teistele toodetele, kuid teiste toodete sisu inimeste erinevate vajaduste tõttu hetkel plaanis muuta ei ole.

Kadri vaatas ka jätkusuutlikkuse hinnanguid hambapasta tootjale suurkorporatsioonile Colgate-Palmolive endale ning ütles, et pilt pole päris selge. “Dow Jones Sustainability Indexi järgi on tegemist väga kõrge hinnangu saanud ettevõttega, samas põhineb see suuresti ettevõtte enda raporteeritud andmetel. Korporatsioon toodab suurt hulka teisi tooteid veel (mh nt Ajaxi puhastusvahendid ja Lady Speed Stick deodorant). Osade puhul neist kasutatakse näiteks problemaatilist palmiõli, millepärast on ettevõtte ka kriitikat saanud. Näiteks UK juhtiv ettevõtete eetilisust hindav organisatsioon Ethical Consumer on andnud Colgate-Palmolive’le pigem keskpärase hinde,” kommenteeris Kadri.

Colgate-Palmolive vastas palmiõli puudutavale küsimusele, et väidetavalt tehakse tööd selle nimel, et palmiõli jätkusuutlikest allikatest tarnida ning et nende tarneahel on avalik. Eraldi debatt on juba see, kas palmiõli saab olla jätkusuutlik, kui selle tootmiseks tuleb metsamaad põletada. Colgate hindab enda sõnul lähtuvalt “mitte-raadamise poliitikast” (ingl No Deforestation Policy) varustajate arenguid. Neid huvitab, et metsa majandataks vastutustundlikult ning kui esineb probleeme, siis neid uuritakse. Konkreetne hambapasta ja hambahari aga palmiõli ei sisalda.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun