Paldiskis asus Nõukogude Liidu üks suuremaid ja moodsamaid tuumaallveelaevnike õppekeskusi. Praeguseks on sellest järel vähe, kuid see vähene on see kõige tähtsam ja ohtlikum osa. Need on kahe tuumaallveelaeva osalised korpused ning nende sees istuvad tuumareaktorid.
Tuumakütust neis küll enam ei ole, kuid reaktorid on kõrge radiatsiooniga. Need on nii kiirgusohtlikud, et enne lahkumist valasid Vene sõjaväelased kaks laevakorpust umbes kolmveerandi ulatuses betooni täis. Korpuste ümber ehitati omakorda paksude raudbetoonseintega sarkofaagid. Need on 15–20 meetrit pikad ja 12 meetrit laiad.
Endine õppekeskus anti Eestile üle 1995. aastal. Varsti saabub aeg, mil sarkofaagid ei pruugi enam radioaktiivsust kinni pidada. Korrosioon võib põhjustada radioaktiivse vee leket. Ohutuse tagamiseks peavad reaktorite sektsioonid olema likvideeritud hiljemalt 50 aastat pärast nende seiskamist.
See tähendab, et 2040. aastal tuleb tuumaallveelaevade reaktorid ja betooni valatud muu ohtlik sisu ladustada ohutult uude kohta. Kuhu see uus lõppladustuspaik rajatakse, see pole veel teada, aga kolme võimaliku Lääne-Harju vallas asuva ladustuspaiga kandidaadi seas on ka seesama endise õppekeskuse ala.
Nüüd läheb asi teaduslikuks ja vaat et kosmiliseks. Nimelt ei tea keegi, mis laevakorpuse betooni sees peidus on. Seal võib peale reaktorite olla veel ohtlikku materjali. Selle teada saamiseks tuli appi Eesti idufirma GScan, mis suudab läbi seinte vaadata.
GScani aparaadid ise ei kiirga midagi, vaid lihtsustatult selgitades püüavad nad kinni kosmilist kiirgust ehk müüonosakesi. Müüonosakesed läbivad absoluutselt kõike, mida Maal leidub. GScani aparaat registreerib osakeste erisuunalise liikumise, salvestab selle ja nii saadakse pärast andmete töötlemist 3D-kujutis. Antud juhul tuumaallveelaevade sisemusest.
Saadud tulemusi kasutatakse hiljem sarkofaagide ja sektsioonide tükeldamiseks, et reaktorid ohutult lahti võtta ja lõppladustuspaika teisaldada.
GScani esindaja Andres Nurme tutvustas Paldiskis ajakirjanikele, kuidas nende tehnoloogia töötab ja kui keeruline kogu protsess on. Seda saab kuulata all olevast podcastist. Paldiskis käis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan.
Fotogaleriid vaata siit.
