Lootus, et kui 79 omavalitsust saadavad ise kliendile prügiveo eest arveid, aitab Eestis jäätmete ringlussevõtu probleeme lahendada, põhineb usul, mitte teadmistel, sest jäätmete liigiti kogumise protsendi suurendamine ei tähenda materjalide suuremat ringlusse võtmist, ütles Eesti Keskkonnateenuste AS-i juhatuse esimees Argo Luude.

“Jäätmereform paistab pealt roheline, aga seest prügine,” rääkis Argo Luude. “Kliimaministeerium plaanib teha jäätmereformi, mille suurim muutus on see, kes saadab kodanikule arve jäätmeveo teenuse eest. Põhjendus on, et nii on lihtsam panna riik täis plastmasskonteinereid, millest suurem osa jäävad tühjaks, eriti maapiirkondades. Kui konteinerites ongi vedamispäevaks mõnevõrra jäätmeid, siis on nende ringlusse võtmine ikkagi küsitav. Põletusmaksu kehtestamata läheb ikka valdav osa jäätmetest põletamisele. Kui klienditeenindus antakse omavalitsuste korraldada, lõhutakse jäätmeveoteenuse terviklikkus. Selline korraldus on kindlasti üks samm saastamise, mitte kliimaneutraalsuse suunas.”

“Kui riigil on kohalikele omavalitsustele vaja anda rohkem raha, siis saab riik anda neile rohkem raha või õiguse seda raha mõistlikul viisil koguda, selleks pole vaja luua uusi kulukaid struktuure. Võimalus on kehtestada jäätmemaks, mis on paljudes teistes riikides, või siis koguda kontsessiooni tasu,” selgitas Luude. “Kuidas aitab omavalitsuse hallatava klienditeeninduslüli, täpsemalt kümnete klienditeenindusüksuste juurde loomine kaasa paremale, kiiremale ja efektiivsemale teenusele ning probleemilahendusele, on arusaamatu. Veel arusaamatum on, kuidas aitab see kaasa jäätmete ringlusse võtmise suurendamisele.”

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun