Eestimaa Looduse Fond: igasugune klaasangerja püük ja ümberasustamine tuleks lõpetada

Selline on klaasangerjas, mida püütakse välja Lääne-Euroopa rannikult ja tuuakse Eestisse, et need siinsetesse mageveekogudesse asustada. Foto: National Trust Carl Brooker / SWNS / Scanpix

Eesti kalateadlaste hinnangud ja uuringute järeldused jõuavad kardinaalselt erinevale seisukohale, kas Narva jõe vesikonda angerjate asustamine ja kalapüük on õigustatud või mitte. Vaidlust poleks, kui selle delikatesskalaga oleks kõik hästi, aga olukord on vastupidine – Euroopa angerjas on maailmas kriitilises seisus ja vaid sammu kaugusel väljasuremisest. 

Rohegeenius avaldas eile artikli arvukatest uuringutest ja Eesti kalateadlaste väidetest. Üks pool koos regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga leiab, et angerjate asustamine on õigustatud, sest piisavalt suur hulk kalu jõuab läbi Narva jõe tammi merre ning pääsevad oma ainsale kudealale Atlandi ookeani Sargasso merre.

Teine pool paneb lauale oma uuringud ja argumendid – hinnangutes on mäekõrgune vahe. 

Pikemalt loe graafikute ja videotega selgitatud teemakäsitlust siit

Rohegeenius palus kommentaari ka Eestimaa Looduse Fondilt. “Kõike arvesse võttes, Eestimaa Looduse Fondi hinnangul ei ole klaasangerja ümberasustamisel Narva jõe vesikonda looduskaitselist kasutegurit ning angerja seisukohast oleks parim, kui igasugune klaasangerja püük ja ümberasustamine lõpetatakse,” ütles fondi säästliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige Joonas Plaan.

Joonas Plaan:

“Täna ei tohiks ühelegi kalandusega lähedalt seotud inimesel olla kahtlust – angerjas on kriitiliselt ohustatud liik, sõltumata piirkonnast või tema elustaadiumist. Kõige selgemini väljendab seda Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN), kes on angerja kategoriseerinud kriitiliselt ohustatud liigiks, ühe astme kaugusel väljasuremisest. 

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES), kõige olulisem kalateadlastest koosnev nõuandev kogu on juba aastast 2002 soovitanud angerja suremus viia võimalikult minimaalseks. Viimased kaks aastat on ICES soovitus olnud selgesõnaline ja karm: igasugune inimmõju tuleb viia nulli, klaasangerja püük ja ümberasustamine tuleks lõpetada. 

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi iga-aastane seire on juba aastaid näidanud, et angerjas on Eesti rannikmerest praktiliselt kadunud. 

JOONAS PLAAN

Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ja juhatuse liige

Angerja kaitseks rakendasid kõik liikmesriigid aastal 2009/2010 riikliku angerja majandamiskava, mille peamine eesmärk oli angerja populatsiooni vähenemine peatada ning kalandusest tulenev suremus minimaalseks viia. Ühe olulise looduskaitselise komponendina nähti tol ajal klaasangerja ümberasustamist. Kahjuks aga näitas Euroopa Komisjoni tellitud analüüs 2020. aastal, et senistel meetmetel pole kasu olnud, angerja populatsioon on endiselt languses. 

Kõige kriitilisem oli Euroopa Komisjoni raport ümberasustamise praktika kasulikkuse kohta. Eestimaa Looduse Fondi, Läti Looduse Fondi, Leedu Looduse Fondi ja FishSeci poolt tehtud riiklike angerja majandamise kavade analüüs näitas, et kui rannikumeres on angerja kaitseks astutud olulisi samme, siis kõik mis on seotud sisevetega ning ümberasustamisega ei arvesta hiljutisi uuringuid ning eri organisatsioonide ja teadlaste soovitusi. 

Kui me soovime päriselt ka angerja olukorda parendada, on viimane aeg Eesti angerja majandamise kava värskeimate teadustööde valguses uuendada. Samamoodi tuleb paika panna Võrtsjärve kalanduse õiglane üleminek. Loosungid, et püüame angerjat kuni lubatakse või et süüdi on salakaubandus ei aita angerjat ega Võrtsjärve kalurkonda. 

Kõike arvesse võttes, Eestimaa Loduse Fondi hinnangul ei ole klaasangerja ümberasustamisel Narva jõe vesikonda looduskaitselist kasutegurit ning angerja seisukohast oleks parim, kui igasugune klaasangerja püük ja ümberasustamine lõpetatakse.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.