Seda, millised keskkonnaprobleemid kaasnevad plastikjäätmetega, teavad kõik – kuuleme uudistest arutelusid pakendimaksust, näeme sotsiaalmeedias pilte ja klippe plastprügist üle kuhjatud looduskeskkonnast ja linnadest. Samas teadlikkus tekstiilijäätmete probleemi tõsidusest ja võimalustest seda piirata on praegu veel võrdlemisi madal, nendib Lindströmi Baltikumi regiooni asepresident Kadrian Jaagund-Ratasepp. 

Kui plastikut on üldjuhul võimalik kokku koguda ja ümber töödelda, siis tekstiil jõuab pahatihti prügimäele, kus selle mõju keskkonnale ei ole palja silmaga märgatav. Tekstiili lagunemine prügimäel võtab enam kui 200 aastat, lagunemisprotsessi käigus aga eraldub hulgaliselt kasvuhoonegaase, kangast lekib pinnasesse ja põhjavette mürgiseid kemikaale ja värvaineid. 

Seadusandjad ja tekstiilisektor on seetõttu alustanud lahenduste otsimist. Täna tegeldakse aktiivsemalt juba valmis ja kasutuses oleva või oma elutsükli läbinud tekstiilide küsimusega – kuidas need liigiti tõhusalt kokku koguda, neid ümber töödelda ja jäätmetele uus väärtus anda. Aga mida saaks teha, et tekstiili ja sellega ka tekstiilijäätmeid tekiks vähem?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun