Eesti ettevõte astub koos kohvikutega võitlusesse ühekordsete pakendite vastu

Ringo korduvkasutatavad pakendid.Fotod: Ringo

Ühekordsed plastpakendid on nii mujal maailmas kui ka Eestis sattunud üha enam tähelepanu alla ning neile otsitakse aktiivselt keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Ühe sellise lahendusega on välja tulnud Ringo, kes alustas hiljuti oma pilootprojekti Ülemiste keskuses.

Ringo tööpõhimõte on oma olemuselt lihtne: taastöötlemise või äraviskamise asemel pikendatakse pakendi eluiga selle pesemise ja korduskasutamisega. Tarbija saab kohvikus valida spetsiaalse korduspakendi, tasub selle eest väikse pandi ning saab selle tagasi, kui tagastab pakendi Ringo kogumiskasti. Ringo turundusjuhi Kertu Pungeri sõnul on praeguses etapis eesmärgiks näha, kuidas tarbijad on valmis sellise lahendusega kaasa tulema ja mida saaks veel paremaks muuta.

Kuidas Ringo idee täpsemalt alguse sai?

Ringo kasvas n-ö loomulikul teel välja sellisest ettevõttest nagu Bepco, mis on ligi kümme aastat tegelenud toidu transpordikastide tootmise, rendi ja pesuga. Näiteks eelmisel aastal pesi ettevõte 11 miljonit ringluses olevat kasti. Bepco klientidel tekkis järjest enam huvi toidupakendi lahenduste vastu ja ka ettevõtte juhid ise leidsid koduses tarbimises, et pakendiprügi tekib meeletus koguses ning selle vastu tuleks midagi ette võtta. Sellest sai idee alguse ja arenes edasi siiani, kuhu praeguseks Ringoga jõudnud oleme ehk siis pilootprojekti käivitamiseni.

Miks alustasite oma pilootprojektiga just Ülemiste keskuses?

Ülemiste keskus ja linnak on juba oma olemuselt väga aktiivsed ja uuenduslikud ning seal on palju selliseid ettevõtteid kui ka inimesi, kelle jaoks on see teema oluline. Ka meie asukohavaliku eelduseks oli see, et piirkonna ettevõtted näevad pakendiprügis probleemi ja nad tahavad lahendusi leida. Pakkusime idee Ülemiste keskusele välja ning keskuse juhtkond tuli sellega kohe kaasa.

Hetkel on meiega Ülemiste keskuses liitunud neli toidukohta: Wrap & Roll, Blender, Ice Cafe ja R-Kiosk. Keskuses on hetkel kokku kolm kogumiskasti, kuhu korduspakendeid tagastada saab.

Pakendi tagastuskast.

Millist probleemi Ringo täpsemalt lahendab?

Pakenditest üle ajavad prügikastid ei viita täna üldjuhul kokkuhoiule koristusteenustelt, vaid tarbimise suurenemisele. Pandeemiaaegne olukord, kui toidukohtades kohapeal süüa ei saanud, on kaasamüügipakendite kasutust omakorda plahvatuslikult suurendanud. Olgugi, et elu normaliseerudes tahame maanduda jälle lemmikkohviku mugaval tugitoolil ning rüübata kohvi keraamikast, on uus harjumus kõike siiski jooksult kaasa tellida.

Eestis visatakse päevas minema keskmiselt 200 000 ühekordset topsi. Üksik restoran müüb toiduga kaasa keskmiselt üle 1000 ühekordse kaasamüügi karbi nädalas. Need on pakendid, mida kasutatakse vaid ühe korra, kuid läbi oma tarneteekonna jätab see suure ökoloogilise jälje. Euroopa on laiemalt üks enim plastikuid tarbivaid piirkondi, kus 40% plastikust kasutatakse pakendamiseks, samas sellest omakorda taaskasutatakse vähem kui 30%.

Kerge ja hõljuv plast satub ka tihti ookeanidesse, hinnanguliselt umbes üheksa miljonit tonni aastas. Plastid ja neis sisalduvad mürgised osakesed bioakumuleeruvad kalades ja mereandides ning kanduvad seetõttu ka inimese toiduahelasse. Üha rohkem tuntakse muret ka kahjulike kemikaalide lekkimise pärast plastpakenditest toitudesse, jookidesse ja keskkonda, millel on pikemas perspektiivis samuti mõju ka meie tervisele. Mida rohkem saab plastikut korduskasutada, seda vähem on vaja seda toota ja sedavõrd vähem tekib sellest ka prügi.

Pakendite kogumine ja pesemine on ka omaette kulu. Miks neid siis ikkagi pesta ja
korduskasutada, mitte ümbertöödelda?

Täna töödeldakse ümber ikkagi puhtaid ja sorteeritud pakendeid, aga kui näiteks pakendikonteinerisse satub muu prügi või määrdunud pakendid, siis saab sellest suure tõenäosusega olmeprügi ja seda ei ole võimalik taastoota.

Tavapäraseid plastikpakendeid on keeruline ümbertöödelda ka seetõttu, et seal on liiga palju materjale korraga koos. Meie tegeleme ainult teatud tüüpi plastikpakenditega ning kogume need liigiti ja värviti kokku, et neid oleks võimalikult lihtne uuesti kasutada, kui pakend ise amortiseerub. Ehk siis, me peseme pakendeid senikaua, kuni need ära väsivad ja kui neid enam kasutada ei saa, hakkamegi neid ise ümbertöötlema.

Millised on pakendiringluse peamised murekohad Eestis?

Meie hinnangul on üks peamine mure selles, et pakendiringlus on hetkel inimeste jaoks liiga keeruline ja ebamugav. Meil on vaja lihtsaid lahendusi, kus sarnaselt pudelitaarale saab iga nurga peal oma pakendi tagasi viia. Süsteem peab olema piisavalt lihtne ja võrgustik suur, et pakendiringlus päriselt tööle hakkaks. Siis saab tekkida harjumus pakendeid päriselt korduskasutama hakata.

Mida saaks riik omalt poolt ära teha, et olukorda parandada ja võimalikke probleeme
ennetada?

Riik saab kahtlemata omalt poolt palju ära teha ja motiveerida inimesi senisest vähem ühekordseid pakendeid kasutama. Eesti Pandipakendi kogemus pudelitega näitab, et pandisüsteemi loomine on inimestele tõhus motivaator – 10 ostetud pudelist jõuab 9 sorteerimiskeskusesse ning see on hea näide, kuidas riik on suutnud inimeste suhtumist muuta. Samuti ei leia enam naljalt tänaval või looduses pudeleid vedelemas, sest need korjatakse kokku ja lunastatakse raha vastu välja.

Euroopa Komisjon on loonud direktiivi, mille järgi peavad liikmesriigid muutma ühekordsete plastpakendite kasutust, eesmärgiga seda järk-järgult vähendada ja keskkonnasõbralikumaks muuta. Kuigi tähtajaks 3. juulil ei õnnestunud Eestil seda direktiivi täita, on see endiselt päevakorras ja kavandatavad seadusemuudatused tuuakse riigikogu ette sügisel. Nende muudatuste vastuvõtmine oleks oluline samm rohelisema tuleviku suunas.

Milline on Ringo lähitulevik ja kuhu plaanite välja jõuda?

Selle aasta lõpuks on meil kõikide eelduste kohaselt 200 kogumiskasti üle Eesti. Ehk siis plaan on võimalikult kiiresti luua suur tagastuskastide võrgustik kuni kortermajade ja koduhoovideni välja, et inimesed saaksid ka täitsa kodu ligidal meie pakendi ringlusesse saata.

Kuna lõviosa Eesti inimestest teeb pigem ise kodus süüa, kui ostab toitu kaasa kohvikutest ja restoranidest, siis meie järgmine ambitsioon tulevikuks on korduskasutatavad toidupakendid. Täna on inimene justkui kohustatud ühekordset plasti tarbima, sest toidupoest süüa ostes on vähe võimalusi teha seda pakendivabalt või korduspakendi abil. Selle võimaluse lihtsamaks ja laiatarbelisemaks muutmine võimaldaks pakendiprügi märkimisväärselt vähendada. Usume, et kui korduskasutus on piisavalt lihtne ja käepärane, kasvab ka nende inimeste arv, kes on valmis korduskasutuse mõtteviisiga kaasa tulema.

Kommenteerib Ülemiste keskuse turundusjuht Tiia Nõmm:

Ülemiste keskus on aastaid toetanud tulevikku suunatud tegevusi, mis tekitavad külastajates turvatunnet ning aitavad vähendada keskuse ökoloogilist jalajälge. Näiteks oleme koostöös innovatiivse ettevõttega R8 Technologies lühikese aja jooksul vähendanud 500 tonni CO2 heitmeid ja säästnud üle 60 000 euro.

Lisaks aitame Eestimaa Looduse Fondil seista Eesti metsade hoidmise ja jätkusuutliku majandamise eest ja teeme koostööd Uuskasutuskeskusega, et puhtad, terved ja kasutuskõlblikud asjad ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni. Selleks on keskuses olemas Uuskasutuskeskuse kapp, kuhu külastajad saavad esemeid (nt riideid, jalanõusid või mänguasju) tuua.

Tahame keskusega omalt poolt õla alla panna keskkonnateadlike tarbimisharjumuste ja elustiili kujundamisele. Ringo roheline mõtteviis sobitub keskuse eesmärkidega, mistõttu toetame igati nende algatust vähendada pakendiprügi ja kasutada alternatiivseid lahendusi ühekordsete plastpakendite asemel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.