Elustiil

Eesti ettevõte astub koos kohvikutega võitlusesse ühekordsete pakendite vastu

Ringo korduvkasutatavad pakendid.Fotod: Ringo

Ühekordsed plastpakendid on nii mujal maailmas kui ka Eestis sattunud üha enam
tähelepanu alla ning neile otsitakse aktiivselt keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Ühe
sellise lahendusega on välja tulnud Ringo, kes alustas hiljuti oma pilootprojekti Ülemiste
keskuses.

Ringo tööpõhimõte on oma olemuselt lihtne: taastöötlemise või äraviskamise asemel
pikendatakse pakendi eluiga selle pesemise ja korduskasutamisega. Tarbija saab kohvikus
valida spetsiaalse korduspakendi, tasub selle eest väikse pandi ning saab selle tagasi, kui
tagastab pakendi Ringo kogumiskasti. Ringo turundusjuhi Kertu Pungeri sõnul on praeguses
etapis eesmärgiks näha, kuidas tarbijad on valmis sellise lahendusega kaasa tulema ja mida
saaks veel paremaks muuta.

Kuidas Ringo idee täpsemalt alguse sai?

Ringo kasvas n-ö loomulikul teel välja sellisest ettevõttest nagu Bepco, mis on ligi kümme
aastat tegelenud toidu transpordikastide tootmise, rendi ja pesuga. Näiteks eelmisel aastal
pesi ettevõte 11 miljonit ringluses olevat kasti. Bepco klientidel tekkis järjest enam huvi
toidupakendi lahenduste vastu ja ka ettevõtte juhid ise leidsid koduses tarbimises, et
pakendiprügi tekib meeletus koguses ning selle vastu tuleks midagi ette võtta. Sellest sai
idee alguse ja arenes edasi siiani, kuhu praeguseks Ringoga jõudnud oleme ehk siis
pilootprojekti käivitamiseni.

Miks alustasite oma pilootprojektiga just Ülemiste keskuses?

Ülemiste keskus ja linnak on juba oma olemuselt väga aktiivsed ja uuenduslikud ning seal on
palju selliseid ettevõtteid kui ka inimesi, kelle jaoks on see teema oluline. Ka meie
asukohavaliku eelduseks oli see, et piirkonna ettevõtted näevad pakendiprügis probleemi ja
nad tahavad lahendusi leida. Pakkusime idee Ülemiste keskusele välja ning keskuse juhtkond
tuli sellega kohe kaasa.

Hetkel on meiega Ülemiste keskuses liitunud neli toidukohta: Wrap & Roll, Blender, Ice Cafe
ja R-Kiosk. Keskuses on hetkel kokku kolm kogumiskasti, kuhu korduspakendeid tagastada
saab.

Pakendi tagastuskast.

Millist probleemi Ringo täpsemalt lahendab?

Pakenditest üle ajavad prügikastid ei viita täna üldjuhul kokkuhoiule koristusteenustelt, vaid
tarbimise suurenemisele. Pandeemiaaegne olukord, kui toidukohtades kohapeal süüa ei
saanud, on kaasamüügipakendite kasutust omakorda plahvatuslikult suurendanud. Olgugi,
et elu normaliseerudes tahame maanduda jälle lemmikkohviku mugaval tugitoolil ning
rüübata kohvi keraamikast, on uus harjumus kõike siiski jooksult kaasa tellida. 

Eestis visatakse päevas minema keskmiselt 200 000 ühekordset topsi. Üksik restoran müüb
toiduga kaasa keskmiselt üle 1000 ühekordse kaasamüügi karbi nädalas. Need on pakendid,
mida kasutatakse vaid ühe korra, kuid läbi oma tarneteekonna jätab see suure ökoloogilise
jälje. Euroopa on laiemalt üks enim plastikuid tarbivaid piirkondi, kus 40% plastikust
kasutatakse pakendamiseks, samas sellest omakorda taaskasutatakse vähem kui 30%. 

Kerge ja hõljuv plast satub ka tihti ookeanidesse, hinnanguliselt umbes üheksa miljonit tonni
aastas. Plastid ja neis sisalduvad mürgised osakesed bioakumuleeruvad kalades ja
mereandides ning kanduvad seetõttu ka inimese toiduahelasse. Üha rohkem tuntakse muret
ka kahjulike kemikaalide lekkimise pärast plastpakenditest toitudesse, jookidesse ja
keskkonda, millel on pikemas perspektiivis samuti mõju ka meie tervisele. Mida rohkem
saab plastikut korduskasutada, seda vähem on vaja seda toota ja sedavõrd vähem tekib
sellest ka prügi.

Pakendite kogumine ja pesemine on ka omaette kulu. Miks neid siis ikkagi pesta ja
korduskasutada, mitte ümbertöödelda?

Täna töödeldakse ümber ikkagi puhtaid ja sorteeritud pakendeid, aga kui näiteks
pakendikonteinerisse satub muu prügi või määrdunud pakendid, siis saab sellest suure
tõenäosusega olmeprügi ja seda ei ole võimalik taastoota.

Tavapäraseid plastikpakendeid on keeruline ümbertöödelda ka seetõttu, et seal on liiga
palju materjale korraga koos. Meie tegeleme ainult teatud tüüpi plastikpakenditega ning
kogume need liigiti ja värviti kokku, et neid oleks võimalikult lihtne uuesti kasutada, kui
pakend ise amortiseerub. Ehk siis, me peseme pakendeid senikaua, kuni need ära väsivad ja
kui neid enam kasutada ei saa, hakkamegi neid ise ümbertöötlema.

Millised on pakendiringluse peamised murekohad Eestis?

Meie hinnangul on üks peamine mure selles, et pakendiringlus on hetkel inimeste jaoks liiga
keeruline ja ebamugav. Meil on vaja lihtsaid lahendusi, kus sarnaselt pudelitaarale saab iga
nurga peal oma pakendi tagasi viia. Süsteem peab olema piisavalt lihtne ja võrgustik suur, et
pakendiringlus päriselt tööle hakkaks. Siis saab tekkida harjumus pakendeid päriselt
korduskasutama hakata.

Mida saaks riik omalt poolt ära teha, et olukorda parandada ja võimalikke probleeme
ennetada?

Riik saab kahtlemata omalt poolt palju ära teha ja motiveerida inimesi senisest vähem
ühekordseid pakendeid kasutama. Eesti Pandipakendi kogemus pudelitega näitab, et
pandisüsteemi loomine on inimestele tõhus motivaator – 10 ostetud pudelist jõuab 9 sorteerimiskeskusesse ning see on hea näide, kuidas riik on suutnud inimeste suhtumist
muuta. Samuti ei leia enam naljalt tänaval või looduses pudeleid vedelemas, sest need
korjatakse kokku ja lunastatakse raha vastu välja.

Euroopa Komisjon on loonud direktiivi, mille järgi peavad liikmesriigid muutma ühekordsete
plastpakendite kasutust, eesmärgiga seda järk-järgult vähendada ja
keskkonnasõbralikumaks muuta. Kuigi tähtajaks 3. juulil ei õnnestunud Eestil seda direktiivi
täita, on see endiselt päevakorras ja kavandatavad seadusemuudatused tuuakse riigikogu
ette sügisel. Nende muudatuste vastuvõtmine oleks oluline samm rohelisema tuleviku
suunas.

Milline on Ringo lähitulevik ja kuhu plaanite välja jõuda?

Selle aasta lõpuks on meil kõikide eelduste kohaselt 200 kogumiskasti üle Eesti. Ehk siis
plaan on võimalikult kiiresti luua suur tagastuskastide võrgustik kuni kortermajade ja
koduhoovideni välja, et inimesed saaksid ka täitsa kodu ligidal meie pakendi ringlusesse
saata.

Kuna lõviosa Eesti inimestest teeb pigem ise kodus süüa, kui ostab toitu kaasa kohvikutest ja
restoranidest, siis meie järgmine ambitsioon tulevikuks on korduskasutatavad
toidupakendid. Täna on inimene justkui kohustatud ühekordset plasti tarbima, sest
toidupoest süüa ostes on vähe võimalusi teha seda pakendivabalt või korduspakendi abil.
Selle võimaluse lihtsamaks ja laiatarbelisemaks muutmine võimaldaks pakendiprügi
märkimisväärselt vähendada. Usume, et kui korduskasutus on piisavalt lihtne ja käepärane,
kasvab ka nende inimeste arv, kes on valmis korduskasutuse mõtteviisiga kaasa tulema.

Kommenteerib Ülemiste keskuse turundusjuht Tiia Nõmm:

Ülemiste keskus on aastaid toetanud tulevikku suunatud tegevusi, mis tekitavad külastajates
turvatunnet ning aitavad vähendada keskuse ökoloogilist jalajälge. Näiteks oleme koostöös
innovatiivse ettevõttega R8 Technologies lühikese aja jooksul vähendanud 500 tonni CO2
heitmeid ja säästnud üle 60 000 euro.

Lisaks aitame Eestimaa Looduse Fondil seista Eesti metsade hoidmise ja jätkusuutliku
majandamise eest ja teeme koostööd Uuskasutuskeskusega, et puhtad, terved ja
kasutuskõlblikud asjad ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni. Selleks on
keskuses olemas Uuskasutuskeskuse kapp, kuhu külastajad saavad esemeid (nt riideid,
jalanõusid või mänguasju) tuua.

Tahame keskusega omalt poolt õla alla panna keskkonnateadlike tarbimisharjumuste ja
elustiili kujundamisele. Ringo roheline mõtteviis sobitub keskuse eesmärkidega, mistõttu
toetame igati nende algatust vähendada pakendiprügi ja kasutada alternatiivseid lahendusi
ühekordsete plastpakendite asemel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.