Jäätmete liigiti kogumise ning ringlusse suunamisega tegelev Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) viis Eesti ettevõtete seas läbi küsitluse, millest selgus, et 70 protsenti ettevõtetest küll sorteerivad prügi, kuid peamiselt tähendas see vanapaberi ja papi-kartongi kogumist olmejäätmetest eraldi.
Kokku osales uuringus 222 ettevõtet üle Eesti, millest 70 protsenti märkisid, et nende kontorites kogutakse jäätmeid liigiti. Enamasti peeti sorteerimise all siiski silmas papi ja kartongi sorteerimist 63 protsendiga või vanapaberi eraldamist olmejäätmetest 48 protsendiga. Veidi enam kui pooled vastanud ettevõtetest ehk 52 protsenti kogusid eraldi pakendijäätmeid ja vaid 33 protsenti biojäätmeid. Kontoreid, kus sorteeritakse eraldi nii vanapaber, pakendid kui ka biojäätmed, oli 27,7 protsenti.
TVO OÜ juhi Kristiina Dreimanni sõnul saab küsitluse alusel öelda, et kuigi jäätmete sorteerimise harjumus kontorites on alles tekkimas, on näha inimeste ja ettevõtete juhtkondade motivatsiooni sellega senisest enam tegeleda. „Lausa 67 protsenti nendest, kes hetkel jäätmeid kontoris ei sorteeri, sooviks seda tegema hakata. Sorteerimisharjumuste juurdumiseks on vaja, et võimalused selleks on loodud kõikjal, kus inimesed viibivad ja jäätmeid tekitavad. Kontorites ollakse suurem osa oma päevast, kui jätame välja praegused eriolukorrast tingitud erisused. Seetõttu oleme oma fookuse lisaks kodumajapidamistele pööranud ka kontorite suunas, et neid töötajate sorteerimisharjumuste edendamisel toetada,“ märkis Dreimann.
Need kontorid, kus jäätmeid ei sorditud, tõid peamiste takistustena välja vajalike kogumisvõimaluste puudumise 67 protsendiga, sellele ei ole mõelnud 16,4 protsenti ja ligi kümnendiku sõnul puudub töötajatel selle vastu huvi. Vaid 34 protsenti sorteerivatest kontoritest märkis, et nende ettevõttes sorteerivad kõik töötajad 100-protsendiliselt.
TVO on koostöös Disainpuit OÜ-ga loonud just kontoritele mõeldes stiilse ja mugava kogumislahenduste komplekti laiendades sellega turul pakutavate lahenduste valikut. „Meie lahendusega saab ettevõte kaasa ka töötajate koolituse ning väga selged ja arusaadavad juhendid. Mõistame, et pakendimaailm on ülimalt kirju ning jäätmete liigiti sorteerimisel tekib endiselt küsimusi,“ ütles Dreimann.
Küsimusele, kas üldine info jäätmete sorteerimise vajalikkusest ja viisidest on olnud piisav ja kättesaadav, vastas ligi kolmandik, et info on kohati puudulik või segadust tekitav. „See on vajalik teadmine kõikidele süsteemi osapooltele, et muuta sõnumid ja jagatav info arusaadavamaks, et sorteerimine oleks lihtne,“ märkis Dreimann.
Küsitlusest selgus, et enamustes kontorites alustati jäätmete liigiti kogumisega mitte varem kui viis aastat tagasi, sorteerimise keskkonnasõbralikku mõju ettevõtte kuvandile hinnati aga pigem väheseks. Suurem enamus vastanutest ehk 58 protsenti ei kogenud antud jäätmete liigiti sorteerimisele üleminekul mingeid takistusi, lisades, et edu taga on olnud inimeste juba kõrgem teadlikkus ja sisemine motivatsioon ning väga hea sisekommunikatsioon. Ligi 88 protsenti küsitlusele vastanutest kinnitasid, et oma kodumajapidamises koguvad nad jäätmeid liigiti.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ seisab hea selle eest, et võimalikult palju pakendeid saaks kokku kogutud ja taas ringlusesse suunatud. 2020. aastal kogusime kokku 24 673 tonni pakendeid, millest materjalina taaskasutusse läks ligi 50 protsenti.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
