Eesti inimesed hindavad enda isiklikku keskkonnale pühendumist kõrgemaks kui ettevõtete ja valitsuse pühendumist – ühtlasi näevad eestimaalased enda panust keskonnahoidu pigem kõrgemana ka kui teiste riikide elanikud, selgub värskest Kantar Emori uuringust.
Kantar Emor viis veebruari teises pooles läbi uuringu, mis kaardistas Eesti elanike hoiakuid seoses keskkonnahoiuga ning reastas rohemeelsema kuvandiga brändid-ettevõtted.
Uuringus küsiti hinnangut, kuivõrd pühendunud on keskkonnahoiule erinevad institutsioonid ning inimesed ise, ning selgus, et enda panust keskkonnahoidu hindavad Eesti elanikud suuremaks kui valitsuse, kohaliku omavalitsuse ning siinsete suurettevõtete oma. Kui ennast usub olevat keskkonnahoiule väga pühendunud 46 protsenti, siis valitsust vaid 19 protsenti ning enda elukoha kohalikku omavalitsust 23 protsenti. Usk Eesti suurettevõtete keskkonnahoiule pühendumisse on madalam, siinseid ettevõtteid peab keskkonnahoiule väga pühendunuks umbes iga kümnes Eesti elanik ehk üheksa protsenti.
Kantar Publicu 2021. aasta sügisel läbi viidud uuringu „Our Planet Survey“ põhjal kaldutakse ka teistes riikides iseenda keskkonnahoiule pühendumist suurettevõtete ning valitsusega võrreldes kõrgemaks hindama. Küll aga on inimesed Eestis enda keskkonnahoidlikkusest märgatavalt paremal arvamusel kui näiteks Rootsis, Saksamaal ja Hollandis, kus ennast peab keskkonnale väga pühendunuks vastavalt 22, 23 ning 34 protsenti inimestest. Läti elanike hinnangud on Eestile üsna lähedased 47 protsendiga.
Iseenda pühendumist keskkonnale hindavad mehed veidi madalamaks kui naised, noored on enda suhtes pisut kriitilisema hoiakuga kui vanemad inimesed.
Kolmveerand Eesti elanikest on valmis keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksma, kuid enamasti tähendab see valmidust kuni viis protsenti kallimaks hinnaks. Üle 10 protsendi enam on keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest valmis maksma umbes iga seitsmes inimene ehk 14 protsenti.
Kõige rohemeelsemate ettevõtete kaardistamine tootmises, kaubanduses, IKT-s, finantsalal, telekomi sektoris ja meedia ning taristu alal tõi välja, et ettevõtete-brändide rohemeelsena tajumises mängib olulist rolli nende tegevusala. Nii jõudsid näiteks kaubandusvaldkonnas kõrgele kohale mitmed aiandusega seotud brändid ning taristuvaldkonnas looduses puhkevõimalusi pakkuv Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Loodusega mitte nii otsest seost omavates valdkondades tegutsejate puhul tugineb ettevõtte tugevam rohekuvand aga sageli konkreetsetele keskkonnahoiule suunatud tegevustele, milleks on näiteks rohelise energia pakkumine ja kasutamine, roheprojektide toetamine, süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine tootmise või teenuse pakkumisel ja muu selline. Tootmisvaldkonna rohemeelsemate brändide valikul mängib olulist rolli kodumaise tooraine kasutamine, mahetoodete pakkumine ja pakendite keskkonnasõbralikkus.
Uuringus osales 1014 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Rohemeelsemate ettevõtete/brändide väljaselgitamiseks palus Emor vastajail etteantud nimekirja alusel valida igas sektoris kuni viis tema hinnangul kõige rohemeelsemat – valik tuli teha igas valdkonnas ligi 30 tuntuma ja hinnatuma ettevõtte ning brändi seast, mille valimisel toetus Emor oma teiste brände ning ettevõtteid hindavate uuringute tulemustele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
