Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas täna esimese Euroopa kliimariskide hinnangu (European climate risk assessment – EUCRA), mille eesmärk on aidata kindlaks määrata edasised poliitilised meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.
Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev piirkond ning kliimariskid ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, infrastruktuuri, veevarusid, finantsstabiilsust ja inimeste tervist, vahendas Keskkonnaagentuur.
EEA eile avaldatud hinnangu kohaselt on paljud neist riskidest juba jõudnud kriitilisele tasemele ja võivad ilma kiireloomuliste ja otsustavate meetmeteta veelgi hullemaks muutuda. Isegi optimistlike globaalse soojenemise stsenaariumide korral süvenevad ja mõjutavad viimastel aastatel kogetud äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumus, põud ning metsatulekahjud ja üleujutused elutingimusi kogu Euroopas.
Hinnangu kohaselt ei ole Euroopa poliitika ja kohanemismeetmed suutnud kiiresti kasvavate riskidega sammu pidada. Paljudel juhtudel ei piisa järkjärgulisest kohanemisest. Mitmed meetmed kliimamuutustele vastupanuvõime parandamiseks nõuavad aega, kuid arvestades muutuste kiirust, võib vaja minna ka kiireloomulisi abinõusid.
Mõnes Euroopa piirkonnas realiseeruvad samaaegselt eri kliimariskid. Üleujutused, erosioon ja soolase vee sissetung ohustavad Euroopa madalamal asuvaid rannikualasid, sealhulgas paljusid tihedalt asustatud linnu. Näiteks just Lõuna-Euroopa on eriti ohustatud metsatulekahjudest ning kuumuse ja veepuuduse mõjudest põllumajandustootmisele ning inimeste tervisele.
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on Eestis kliimariske teadvustatud. Tegeleme näiteks kliimamuutustega kohanemise tegevustele keskendunud LIFE-SIP AdaptEST projekti raames kahjude ennetamiseks tuleohukaardi ja hoiatussüsteemi kaasajastamise ning põhja- ja pinnavee mudelite loomisega. Eesmärk on maandada riske ja vältida ohte inimeste varale ja tervisele.
Pikemalt ette vaadates on oluline Eesti kliimaprojektsioonide koostamine koostöös ülikoolidega. Teise olulise kliimariske käsitleva projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“ sisu on kirjeldatud pealkirjas.
Enamik hinnangus märgitud kliimariske on tegelikult liikmesriikide ühine mure. Hinnang rõhutab, et Euroopa Liit (EL) peab tegema koostööd ning kaasama ka piirkondliku ja kohaliku tasandi, et saavutada edusamme. Samuti on meil praegustes teadmistes teatud lünki, mis puudutavad riskide koosmõjus toimimist. Uued teadmised aitaksid kindlasti kaasa ka Euroopa kliimariskide tulemuslikumale ohjamisele ja hindamisele.
„Meie uus analüüs näitab, et Euroopa seisab silmitsi kiireloomuliste kliimariskidega, mis kasvavad kiiremini kui meie ühiskonna valmisolek,” ütles EEA tegevjuht Leena Ylä-Mononen. “Et tagada ühiskonna vastupanuvõime, peavad Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajad tegutsema kohe, et vähendada kliimariske nii heitkoguste kiire vähendamise kui ka tugeva kohanemispoliitika ja -meetmete abil.“
Hinnangus määratakse kindlaks 36 peamist kliimariski, mis mõjutavad Euroopat viies suures rühmas: ökosüsteemid, toit, tervis, infrastruktuur ning majandus ja rahandus. Rohkem kui pooled hinnangus määratletud suurtest kliimariskidest nõuavad koheselt rohkem meetmeid ning kaheksa neist on eriti kiireloomulised. Eesmärk on säilitada ökosüsteeme, kaitsta inimesi kuumuse eest, hoiduda üleujutustest ja metsatulekahjudest ning tagada Euroopa solidaarsusmehhanismide, näiteks EL-i solidaarsusfondi toimimine.
Ökosüsteemid
Peaaegu kõik ökosüsteeme ohustavad riskid nõuavad kiireloomulisi meetmeid, kusjuures mere- ja rannikuökosüsteeme ohustavaid riske on hinnatud eriti tõsisteks. EEA hinnangus tuletatakse meelde, et ökosüsteemid osutavad inimestele mitmeid teenuseid ja seetõttu on neil riskidel suur potentsiaal kanduda edasi teistesse valdkondadesse, sealhulgas toidu tootmisele, tervisele, infrastruktuurile ja majandusele.
Toit
Kuumusest ja põuast tulenevad riskid taimekasvatusele on Lõuna-Euroopas juba kriitilisel tasemel, kuid ohus on ka Kesk-Euroopa riigid. Eelkõige kujutavad ohtu pikaajalised põuad, mis mõjutavad suuri alasid, ähvardavad taimekasvatust, toiduga kindlustatuse tagamist ja joogiveevarusid. Ühe lahendusena pakutakse isegi osalist üleminekut loomsetelt valkudelt jätkusuutlikult kasvatatud taimsetele valkudele, et vähendada veekulu põllumajanduses ja sõltuvust imporditud söödast.
Tervis
Kuumus on kõige tõsisem ja pakilisem kliimarisk inimeste tervisele. Suurimas ohus on konkreetsed elanikkonnarühmad, näiteks äärmusliku kuumusega kokku puutuvad välitöötajad, eakad inimesed ja need, kes elavad halvasti isoleeritud elamutes, linnade kuumasaarte piirkondades või on ebapiisava juurdepääsuga jahutusele. Kliimaga seotud terviseriskide vähendamiseks on palju vahendeid, mis jäävad väljapoole traditsioonilist tervishoiupoliitikat, näiteks linnaplaneerimine, ehitusstandardid ja tööõigus.
Infrastruktuur
Sagedamini esinevad äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad riske Euroopa keskkonnale ja kriitilistele teenustele, sealhulgas energeetikale, veevarustusele ja transpordile. Kuigi rannikualade üleujutusriski on Euroopas suhteliselt hästi hallatud, võivad merevee taseme tõus ja muutused tormimudelites põhjustada laastavat mõju inimestele, infrastruktuurile ja majandustegevusele. Lõuna-Euroopas põhjustavad kuumus ja põud märkimisväärseid riske energiatootmisele, -edastusele ja -nõudlusele. Ka elamuid tuleb seal kohandada suureneva kuumusega.
Majandus ja rahandus
Euroopa majandus ja finantssüsteem seisavad silmitsi paljude kliimariskidega. Näiteks võivad äärmuslikud kliimatingimused suurendada kindlustusmakseid, ohustada varasid ja hüpoteeke ning suurendada valitsuste kulutusi ja laene. EL-i solidaarsusfondi toimimine on juba praegu kriitiline viimaste aastate kulukate üleujutuste ja metsatulekahjude tõttu. Kliimamõjude süvenemine võib suurendada ka erakindlustuse puudujääke ja muuta madala sissetulekuga majapidamised haavatavamaks.
Tihedam koostöö on võtmetähtsusega. EL ja selle liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme oma kliimariskide mõistmisel ja nendeks valmistumisel. Riiklike kliimariskide hinnanguid kasutatakse üha enam kohanemispoliitika väljatöötamisel. Ühiskondlik valmisolek on siiski ebapiisav, sest poliitika rakendamine on jäänud maha riskitaseme kiirest kasvust.
EUCRA hinnangust:
EEA EUCRA on koostatud ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia täitmiseks. EEA EUCRA hinnang tugineb olemasolevatel teadmistel Euroopa kliimamõjude ja -riskide kohta, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC), Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hiljutistel aruannetel, samuti ELi rahastatud teadus- ja arendusprojektide ning riiklike kliimariskide hindamiste tulemustel, ning täiendab neid. Selles esmakordses omataolises hinnangus sisalduvad teadmised on sünteesitud eesmärgiga toetada strateegilist poliitikakujundamist.
Mõned näited äärmuslikest kliimasündmustest aastatel 2021, 2022 ja 2023, mille puhul oli tegemist tõsiste ühiskondlike tagajärgedega:
- Äärmuslikud sajud ja ulatuslikud üleujutused tõid kaasa märkimisväärseid kahjusid 2021. aastal Saksamaal ja Belgias, tekitades 44 miljardi euro ulatuses kahju ning põhjustades üle 200 surmajuhtumi. Need sündmused mõjutasid tugevalt asulaid, taristut, põllumajandust ja inimeste tervist.
- Äärmuslik kuumus üle Euroopa koos pikaajalise põuaga 2022. aastal avaldas tõsist mõju ökosüsteemidele, metsandusele, põllumajandusele, veemajandusele ja inimeste tervisele. Kaudselt mõjutas see ka energiajulgeolekut, transpordi teenuseid, turismi ja majandust laiemalt.
- Suuri metsatulekahjusid soodustab äärmuslik kuumus koos pikaajalise põuaga, kuigi nende tekkimisel on domineeriv roll inimestel. Äärmuslikud metsatulekahjud Euroopas 2022. ja 2023. aastal avaldasid tõsist mõju ökosüsteemidele, süsinikdioksiidi talletamisele ja inimasustusele. Laiemat mõju avaldasid need ka inimeste tervisele, kriitilise tähtsusega taristule, turismile ja majandusele nendes piirkondades.
Kogu ülevaatega saab tutvuda Euroopa Keskkonnaameti veebilehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
