Keskkond

Millist prügi leidub Balti meres enim?

Valdav osa merekeskkonnas kogunenud prügist pärineb algselt maismaalt, mistõttu ei saa mereprügi tekke ennetamisele suunatud meetmeid käsitleda lahus jäätmete ja prügi tekke ennetamisele suunatud meetmetest ühiskonnas laiemalt.Foto: Maryliis Teinfeldt

Läänemere ehk Limneamere seisukorrast on aina enam juttu. Aastaks 2021 on Läänemere-äärsetel riikidel seatud ühine eesmärk saavutada mere hea keskkonnaseisund.

Kahjuks jääb Läänemere kaitseks loodud Helsinki Komisjoni (HELCOM) aruande hinnangul üllas eesmärk selle aasta lõpuks saavutamata. Mere ökosüsteem vajab inimese käitumise parandamist. Probleemid on lisaks silmaga nähtavale prügisaastele veetaimede ülemäärane kasv, veealune müra ja ballastveega merre sattuvate võõrliikide mõju kohalikule ökosüsteemile.

Enim leidub 373 000 ruutkilomeetrise pindalaga Limneameres plastjäätmeid. Sellele järgnevad klaas ja keraamika, muud jäätmed, paber-papp, metall ja vahtplast. MTÜ Hoia Eesti Merd seiras aastatel 2017-2018 rannaprügi koguseid ja koostist kümnel Eesti rannal. Näha on plastjäätmete osatähtsuse kasvutrendi.

Tulemused jäätmeliikide päritolust on üllatavad. Enamik jäätmetest pärinevad inimeste elupaikadest. Lausa 48 protsenti Eestit ümbritseva mere prügist on pärit lähedalasuvatest kodudest ning satub vette kesise reoveesüsteemi tõttu.

Teisel kohal on kohalik turism. 80 protsenti Läänemeres leiduvast prügist pärineb justnimelt maismaalt. See satub merre jõgede, sademeveekanalisatsiooni, reoveepuhastite, tuule ja ranna külastajate kaudu. Ainult korralik toimiv jäätmemajandus, inimeste vastutustundlikkus ja pealehakkamine aitab lahendada mereprügi probleemi.

Enimlevinud prügijäätmed Läänemeres

  1. Sigaretikonid
  2. Identifitseerimata plastitükid
  3. Klaasitükid
  4. Vatitikud
  5. Pudelid
  6. Toidu ja snäkkide pakendid ning nende osad
  7. Kalavõrgud
  8. Kilekotid
  9. Vahtplast
  10. Mikroplastik ja -kiud

(Andmed: HELCOM)

Millised on lahendused?

MTÜ Hoia Eesti Merd pakub välja erinevad probleemi leevendavad lahendused. Mereprügi seisukohalt on oluline tõsta tarbijate teadlikkust ühekordselt kasutatavate plastikesemete ja -pakendite kahjulikust mõjust looduskeskkonnale. Prügi teket on võimalik vähendada korduskasutuseks sobilike töö- ja tarbeesemete järjest suurema populariseerimise ja turuletoomisega.

Arendada tuleb jõgedest merre suubuva prügi jälgimis- ja tõkestamismeetodeid. HEM pakub välja ka kange alkoholi taarasüsteemi kaasamise. Lisaks rõhutakse koostöö olulisusele Läänemereriikide vahel, kus hetkel puudub ühine taarasüsteem.

Üks mereliiklusega kaasnev prügiprobleem seisneb reovee puhastamata jätmises. Väikelaevad lasevad oma reovett üheskoos hügieeni- ja meditsiinitarvetega otse merre. Tõhustamist vajab kalapüügiprügi kogumine ning sadamate jäätmekavade parandamine.

Kuidas aga anda oma panust?

Kuigi tarvilikud on süsteemsed muutused, on ääretult oluline ka üksikisiku otsused ning panus. Üks olulisemaid asju, mida igaüks teha saab, on elementaarsete reeglite järgimine, näiteks prügi prügikasti viskamine. Tualettpotti tuleb jätta viskamata erinevad hügieenitooted (vatitikud, naiste hügieenitooted, sigaretikonid, hambaniit jms). Seda peab tegema rangelt nii oma kodus, laevas kui ka mujal. Lisaks saab võtta kasutusele korduskasutatavad hügieenitooted, osta toitu oma pakendiga ja aidata teisi paremate valikute tegemisel.

Hea nõuanne prügiprobleemi lahendamiseks on vanasõna: “Kus viga näed laita, seal tule ja aita”. Looduses ringi liikudes võta prügi, sealhulgas teiste prügi kaasa. Pane jäätmed ainult selleks ettenähtud kohta.

Pole tarvis peljata abi küsimist või probleemi tõstatamist. Kui on näha, et rannas on tühjendamata prügikastid või konteinerid, tuleb võtta ühendust kohaliku omavalitsusega. Infotelefoninumber 1313 on mõeldud Keskkonnainspektsiooni teavitamiseks, kui on märgatud keskkonnareostust või selle ohtu ja ka jäätmete ebaseaduslikku ladestamist.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses