EEA (European Environment Agency) 2022. ja 2023. aasta õhukvaliteedi andmete põhjal paraneb Euroopa õhukvaliteet pidevalt, kuid paljudes piirkondades, eriti linnades, ületavad saastekogused ohutustasemeid.
EEA ülevaates „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2024“ on esitatud andmed peamiste õhusaasteainete tasemete kohta Euroopas ning võrreldud kontsentratsioone ELi õhukvaliteedi standardite ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiste tasemetega. 2022. aasta andmed on lõplikud, 2023. aasta analüüs põhineb esialgsetel andmetel.
„Eesti välisõhu saasteainete tasemed on võrreldavad pigem Põhjamaadega,” ütles Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel. “2022. aastal olid Eesti osakeste (nii peen- kui ka eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad ning aasta keskmiste piirväärtuste ületamisi viimastel aastatel olnud ei ole. Eesti õhukvaliteeti mõjutab ühelt poolt meie paiknemine mere ääres ja madal rahvastiku tihedus ning teiselt poolt viimastel aastatel ellu viidud heitkoguste vähendamise meetmed.”
2023. ja 2022. aasta Eestis teostatud riikliku seire tulemustega, sh välisõhu kvaliteedi seire kokkuvõttega on võimalik tutvuda Keskkonnaportaalis. Reaalajas saab Eesti välisõhu hetkeseisul silma peal hoida siin.
EEA ülevaate tulemustest selgub, et Euroopa õhukvaliteet paraneb. 2022. aastal registreerisid vaid 2% Euroopa seirejaamadest peenosakeste kontsentratsioone, mis ületasid ELi aastase piirmäära. Samas ei täideta ELi standardeid kogu Euroopas.
Peaaegu kõik linnades elavad eurooplased (96%) puutuvad kokku peenosakeste (PM2.5) kontsentratsioonidega, mis ületavad WHO juhiste taset. Just peenosakesed on õhusaasteained, mis põhjustavad kogu Euroopas kõige suuremaid negatiivseid tervisemõjusid. Need osakesed pärinevad peamiselt kodumajapidamiste kütmiseks kasutatavatest tahketest kütustest, tööstustegevusest ja maanteetranspordist.
EEA ülevaade näitab ka märkimisväärseid erinevusi riikide ja piirkondade vahel, kusjuures just Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades on saastetase kõrgem. 2022. aastal olid peenosakeste kontsentratsioonid WHO juhistes toodud piirmääradest madalamad ainult Islandil. ELi piirmäärast kõrgemad kontsentratsioonid mõõdeti kolmes ELi liikmesriigis: Horvaatias, Itaalias ja Poolas.
Euroopa roheleppe nullsaaste tegevuskava seab eesmärgiks vähendada peenosakeste põhjustatud enneaegseid surmasid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega ja saavutada aastaks 2050 eesmärk, et märkimisväärseid tervisemõjusid ei esine.
Selle aasta alguses jõudsid ELi institutsioonid kokkuleppele ettepanekus uuendada õhukvaliteedi direktiive eesmärgiga viia ELi õhukvaliteedi standardid lähemale WHO juhiste tasemetele ja aidata kaasa nullsaaste tegevuskava eesmärkide saavutamisele.
EEA ülevaade on esimene analüüs EEA „Õhukvaliteet Euroopas 2024“ paketist. Tänavu on kavas avaldada ülevaated õhusaasteainete heitkogustest ning õhusaaste mõjudest ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. See hõlmab hinnanguid surmade ja haiguste kohta, mida võib seostada halva õhukvaliteediga.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
