Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) avaldas äsja andmed, mis näitavad, et kogu Euroopas suureneb asulareovee osakaal, mida kogutakse ja puhastatakse ELi standardite järgi. Üldjoones aga paraneb nii reovee kogumine kui ka puhastamine terves Euroopas.
Eestis ja meie lähiriikides on nõuetele vastava reovee puhastamise protsent väga kõrge – Soomes 97 protsenti, Eestis 98 protsenti ning Lätis ja Leedus 99 protsenti.
Keskkonnaagentuur koondab siseriiklikud andmed veeheite, reostuskoormuse ja pinnavee seisundi kohta ning edastab need Euroopa Keskkonnaagentuurile (EEA) direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks.
Uutes asulareovee puhastamise profiilides on esitatud kõikide EL riikide profiilid, mis sisaldavad interaktiivseid kaarte reoveepuhastitega üle Euroopa. Iga profiil näitab muu hulgas ka andmeid riigi edusammude kohta reoveepuhastuse eesmärkide saavutamisel ja tundlike alade kaitse kohta.
Riigiprofiilide põhjal puhastavad neli riiki – Austria, Saksamaa, Luksemburg ja Holland – 100 protsenti oma asulareoveest vastavalt direktiivi nõuetele. Veel 10 riiki on saavutanud üle 90 protsendi vastavuse, nende seas ka Eesti. Skaala teises otsas on viis riiki – Iirimaa, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Malta, mis vastavad samadele standarditele vähem kui pooltes tiheasustuspiirkondades.
Kõik ümbruskonna riigid on kogu oma territooriumi määranud tundlikuks, mistõttu tuleb rakendada tõhusamat reovee puhastamist tiheasustusaladel. See tähendab, et lisaks bioloogilisele puhastusele on tarvilik ka toiteainete eemaldamine. Soomes on kokku 152 reoveepuhastit. Seda on peaaegu sama palju kui Balti riikides kokku (167 puhastit). Neis kõigis on eranditult kasutusel tõhustatud reovee puhastamine, mis tähendab, et kõik puhastid on suutelised eemaldama lisaks orgaanilisele ainele ka lämmastikku ja fosforit.
Eestis on kokku 51 reoveepuhastit ning vaid kahes rakendatakse ainult bioloogilist puhastust. Lätis on seevastu 53 ning 36 puhastis rakendatakse ainult bioloogilist puhastust, Leedus on vastavad arvud 63 ja 8.
Reostuskoormuse hulk
Ööpäevast reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides. Inimekvivalent(ie) on ühe inimese põhjustatud tinglik reostuskoormus, mis tekib elutegevuse käigus. Suurim reostuskoormus, mis on tarvis ööpäevas kokku koguda, on Soomes – 5,6 miljonit inimekvivalenti. Talle järgneb Leedu 2,6 miljoniga. Eesti ja Läti on siinkohal tasavägised ning tekitavad mõlemad ühe palju reostuskoormust – 1,5 miljonit inimekvivalenti.
Ette antud puhastamisnorme ei täitnud Eestis 2018. aasta andmetel ca 6 protsenti puhastitest – kolmest puhastist ühel juhul olid mitterahuldavad tulemused bioloogilise puhastamise osas ja kahel juhul oli tegemist ebapiisava lämmastiku ja fosfori ärastamisega (Joonis 2).
Soomes ei täitnud norme ca 5 protsenti puhastitest – kaheksast puhastist ühel juhul ei vastanud tulemused bioloogilise ning lämmastiku ja fosfori ärastamise osas ning seitsmel juhul on tarvis teha pingutusi lämmastiku ja fosfori tõhusamaks ärastamiseks.
Nii Lätis kui ka Leedus olid mitterahuldavad tulemused vaid ühel puhastil, mis vastavalt puhastite koguarvule moodustab mõlemas riigis alla 2 protsenti puhastitest. Mõlema riigi ühel puhastil oli probleeme lämmastiku ja fosfori nõuetekohase ärastamisega.
Reovee tekkimine
Enim reoveesetet tekib ootuspäraselt ja vastavalt reostuskoormusele Soomes – 138 000 tonni, talle järgneb Leedu 44 192 tonniga. Eestis tekib mõnevõrra rohkem reoveesetet kui Lätis – vastavalt 24 460 tonni ja 24 128 tonni. Soome kasutab enda reoveesette eranditult põllumajanduses, Eestis jaguneb kasutus põllumajanduse (ca 92 protsenti) ja prügilasse ladestamise (ca 8 protsenti) vahel.
Läti kasutab ca 52 protsenti enda reoveesettest põllumajanduses ja 26 protsenti taaskasutab mõnel muul täpsustamata viisil. Vähem kui 1 protsent Lätis tekkivast settest ladestatakse prügilatesse ja ca 22 protsendiks vabanetakse muul täpsustamata viisil. Leedu seevastu kasutab 36 protsenti põllumajanduses, 40 protsenti taaskasutab mõnel muul täpsustamata viisil, 8 protsenti ladestab prügilatesse, 4 protsenti põletab ja 12 protsendist vabaneb muul täpsustamata viisil.
Reovee kogumine ja puhastamine on võtmetähtsusega inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti jõgedele, järvedele ja rannikuvetele avalduva surve ja riskide vähendamiseks. Asulareovett tuleb korralikult puhastada, kuna see võib sisaldada baktereid, viirusi, lämmastikku, fosforit ja muid saasteaineid, mis võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist.
Üldjuhul peab reovesi läbima bioloogilise puhastuse, mis eemaldab väga suure osa orgaanilisest reostusest, bakteritest ja viirustest. Vetikate õitsengu ohu vähendamiseks on tiheasustusaladel, mis on ühenduses tundlike aladega, vajalik ka lämmastiku ja/või fosfori edasine eemaldamine.
EEA uutes asulareovee puhastamise profiilides on esitatud kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi ning Islandi ja Norra andmed EL-i asulareovee puhastamise direktiivi rakendamise kohta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
