Möödunud aastal korraldas KIK koos RMK ja keskkonnaministeeriumiga Ukraina sõjapõgenikele 80 loodusretke üle Eesti. Juunist detsembrini toimunud matkadel osales kokku ligi 2000 last ja noort.
Matkade käigus tutvustati Eesti loodust ja selle hoidmist ning toetati keelekümbluse põhimõtetele tuginedes lihtsama keskkonnateemalise sõnavara omandamist, teatas KIK. Giidide juhendamisel lahendati loodusega seotud loovülesandeid ja jagati teadmisi nii Eesti kui ka Ukraina looduse kohta.
„Idee noorte loodusesse viimiseks tuli tegelikult ettevõtja Tiit Pruulilt, kes osutas kevadel intervjuus Postimehele, et ringreisid mööda Eestimaad aitaks pisutki siia saabunuid muremõtteist eemale ja avaks meie looduse ilu,” ütles KIKi arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg. “Viisime idee ellu ja nägime üllatusega, et matkadel toimus ka korralik keelekümblus ning vastuse said igapäevaelu puudutavad olmeküsimused, mida ehk muidu pole saadud või julgetud küsida.“
KIKi nõukogu eraldas 2022. aasta kevadel noorte ja laste kohanemist toetatavate loodusmatkade korraldamiseks 50 000 eurot, mis katsid matkade transpordi, toitlustuse ja korralduse kulud.
Juunist augustini korraldati loodusretki Ukraina peredele üle Eesti, sügisest keskenduti kooligruppidele Tallinnast ja Harjumaalt, aga ka Lääne-,Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Matkasid aitasid läbi viia Keskkonnaameti ja RMK spetsialistid. Harjumaal toimusid matkad lausa ukrainlasest loodusteabespetsialisti eestvedamisel, teistes maakondades toimusid venekeelsed eriprogrammid.
Ukrainast pärit RMK loodusteabespetsialisti Maksim Ponomarjovi sõnul on Ukraina laste jaoks kõige põnevamad Eesti rabad, kuna sellist looduskeskkonda neil oma kodumaal ei ole. „Laste arvates on soo veega kaetud ala, kuid kui näidata neile kõrgsood, mis on kaetud metsaga ja kus vett on näha ainult laugastes, siis nad küsivad, et kus siin soo on. Lastele on see suur üllatus, et vesi on kaetud turba ja puudega,“ lisab Ponomarjov.
Matkalised olid väga uudishimulikud ning uurisid palju siinse looduse, metsasaaduste ja omal käel matkamise kohta. Giidide juhendamisel õppisid noored ka looduses käitumise viise, sh prügistamise keeldu, jäätmete sorteerimist ning tuletegemise ohutust.
KIKi projektijuhi Anni Raie sõnul tõid paljud matkadel osalenud õpetajad esile, et Ukraina noorte jaoks on väljaspool koolikeskkonda korraldatud emakeelsed tegevused väga olulised, kuna kohanemine Eesti oludega on oodatust keerulisem. „Teatavasti on metsakümblus üks parimaid stressi leevendamise viise,“ lisas Raie.
Juba saabuval kevadel on taas kõikidel Eestis tegutsevatel koolidel ja lasteaedadel võimalus õppekäikude läbiviimiseks toetust taotleda KIKi keskkonnaprogrammist. KIKi toel on aastate jooksul õppeprogrammidest osa võtnud üle poole miljoni lapse.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
