Looduskaitse

Eestis elab ühel hektaril ligi 1,3 miljonit vihmaussi

Vihmauss. Foto: Arpad Radoczy / Scanpix

Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli gümnaasiumi lõpuklasside õpilased hindasid muldade elurikkust ja loendasid vihmausse enda valitud põllulapil, et vihmausside arvukuse põhjal öelda, kas põldu haritakse keskkonnasõbralikult või mitte.

Loodusteaduste kooli õpilased said tänavu aasta Rannu Seeme omaniku Madis Ajaotsa abil teadmisi mulla toitaineringlusest ja õppisid tundma mulla elustikku, teatas Põllumajanduskoda. Iseseisva ülesandena pidid õpilased loendama vihmausse enda valitud põllulapil. Siin tuligi Lõuna-Eesti õpilastele appi Rannu Seeme OÜ ja Põhja-Eesti lastele Kadarbiku Talu OÜ.

Suurem pilt

Ajaots ütles, et teda kutsus projektis osalema kooli juhataja Juhani Püttsepp. „Õpe on suunatud neile abiturientidele, kes soovivad astuda maaülikooli, eesmärgiga avardada ülikooli sisseastujate silmaringi ja anda lisateadmisi valdkonnast. Üks teema, mida käsitletakse, on olnud põllumajandus. Tänu mullapükste võistlusele, kus puuvillased püksid kaevatakse nädalateks põllumulda, et teada saada, milline on mulla elustik, kerkis üles ka vihmausside teema,“ rääkis Ajaots ettevõtmise taustast.

„Vihmausside arvukus on väga oluline näitaja, mille põhjal saab öelda, kas põldu haritakse keskkonnasõbralikult või mitte,” lisas ta. “Peame jälgima, et orgaanilist ainet saaks piisavalt mulda, kus omakorda elutsevad vihmaussid ja vastupidi. Vihmaussid aitavad hoida mulla füüsikalisi omadusi: suureneb vee läbilaskvus mullas ja toitainete süsteem muutub, kui vihmauss on selle orgaanika läbi seedinud. Sellest tegevusest jääb rammus toitainete rikas muld taime juurtele.“

Ajaotsa sõnul annab projektis osalemine noortele hea ülevaate põllumajanduse võtmeteemast. „Teadlikud põllumehed arvestavad mulla elustikuga, sest muld on kõige olulisem faktor. Kui mullas on näitajad tasakaalus, siis ei kahjusta põldu nii rängalt põud ega liigniiskus ja saagikus ning majanduslik tulu on ka olemas,“ toonitas Ajaots. „Koostöö mulla elustikuga on põllumehele väga tähtis, seda tasakaalu on väga lihtne rikkuda masinate ja võtetega, mis mullale üldse ei sobi.“
 
Hea tulemus

Kuigi tänavusel õppeaastal töötas kool kaugõppekoolina, toimusid kord kuus videoloengud ja õpilased viisid läbi iseseisva praktika, eesmärgiga uurida mullastiku elurikkust. Kokku uuris mullaelustikku 36 õpilast, kes kaevasid välja 908 vihmaussi, usse kaevati nii Mandri-Eestis kui ka saartel.

Uurimistöö põhjal saadi korralik ülevaade Eesti muldadest. Kaevamise tulemused varieerusid nullist kuni 488 vihmaussini aga keskmiselt leiti ühelt ruutmeetril 129 vihmaussi, mis oli juhendajate sõnul hea tulemus. Hektari kohta teeks see 1,29 miljonit vihmaussi kogumassiga umbes 2,4 tonni.

Lisaks ussidele leiti palju teisi mullas ja mulla pinnal leiduvaid putukaid. Kõige sagedamini nimetati tuhatjalgseid, putukaid, sipelgad, ämblikke, putukate vastsed. Juhendajate sõnul oli eriti tore lugeda neid töid, mis kirjeldasid natuke pikemalt miks ja kuidas põllulapp valiti ning kuhu oli juurde lisatud pildid töö etappidest ja tegevusest põllul. Sageli kaasati tööde juurde teisi pereliikmeid, kas siis vanaema, vanaisa või võeti põllule kaasa väiksem õde või vend.

2004. aastast alates tegutsev kool suunab õppureid vaatlustele ja iseseisvale uurimistööle ning püüab õpetada loodust märkama ja märgatut salvestama. Kooli on läbi aastate lõpetanud üle 500 loodushuvilise õpilase nii Tartumaalt kui paljudest teistest maakondadest. Loenguid viivad läbi Eesti Maaülikooli teadlased ja praktikud. Kõik õpilased käivad loodusteaduste koolis vabatahtlikult ja ilma õppemaksuta. Kool töötab haridus- ja teadusministeeriumi toetusel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.