Keskkonnaamet tegi ettepaneku võtta kaitse alla üle Eesti 23 uut käpaliste püsielupaika. Juba varem on kaitse alla võtmise ettepanek tehtud neist 15 ala osas, mille vööndeid ja välispiire amet korrigeeris.
Lisaks on kavas muuta 13 varasemalt kehtestatud käpaliste püsielupaiga välispiiri ja arvata kaitse alt välja üks püsielupaik, mis looduslike protsesside tõttu on muutunud käpalistele sobimatuks.
Kavandatavate ja muudetavate käpaliste püsielupaikade kogupindala on ligikaudu 728 ha, sellest uut kaitstavat ala on 480 ha – eramaal 136 ha ja riigimaal 344 ha. Rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse jääb uut kaitstavat ala 304 ha ja leebema kaitsekorraga piiranguvööndisse 176 ha.
Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Eriti sõnul tuleb tagada I kaitsekategooria metsaliigi lehitu pisikäpa kõigi teadaolevate kasvukohtade kaitse.
„2020. aastal tuvastati Ida-Virumaal riigimaadel ülekaalukalt kõige arvukam, 2349-võsuline lehitu pisikäpa populatsioon väljaspool kaitstavat ala,” lausus Erit. “Kuigi kasvukoht on raietest killustunud, on säilinud metsaaladel tegemist tähelepanuväärse leiuga ja looduskaitseliselt väga väärtusliku alaga. Liik on tavaliselt esindatud üksikute võsudega ning sealne populatsioon ületab igasugused rekordid varasemate arvukuste osas. Oluline on kaitsta selles kasvukohas veel säilinud metsi ja võtta need kaitse alla.
Pisikäpp on tundlik raiete ja veerežiimi muutuste suhtes, seetõttu peab välistama igasuguse majandustegevuse tema kasvukohas ja selle vahetus läheduses, et tagada kasvukohtade hea seisund ja selle kriitiliselt ohustatud põlismetsaliigi säilimine, lisas Erit. Lehitu pisikäpa uued kavandatud püsielupaigad asuvad Virumaal, Tartumaal ja Põlvamaal, laiendatav püsielupaik Jõgevamaal.
II kaitsekategooria käpaliste kasvukohti on kavas kaitse alla võtta liikide ohustatuse ja kasvukohtade esinduslikkuse alusel.
„Senine kaitstuse tase pole aidanud liikide arvukuse trendi tõsta ja ohustatust vähendada, mistõttu peab uusi püsielupaiku moodustama. Kaitse alla võetakse iga liigi kõige arvukamad ja esinduslikumad kasvukohad, mis omavad liigi ja tema populatsioonide soodsa seisundi tagamisel olulist tähtsust, võimalusel on eelistatud riigimaid,“ selgitas Erit.
Kaitse alla on kavas muuhulgas võtta väljasuremisohus olevate liikide arukäpa ja tõmmu käpa ning kriitiliselt ohustatud saaremaa sõrmkäpa püsielupaigad Saaremaal.
Uusi püsielupaiku moodustatakse lisaks Harju-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Viljandi- ja Võrumaal, olemasolevaid püsielupaiku laiendatakse Hiiu-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare- ja Virumaal.
Käpalised võivad sõltuvalt liigist kasvada metsas, puisniidul või hõredamas metsas, soos või niidul. Uued ja muudetavad käpaliste püsielupaigad metsa- ja sooelupaikades on kavandatud sihtkaitsevööndisse, et saaks reguleerida raieid ning maaparandussüsteemide hoiutöid, mis neid liike enim ohustavad. Kuivad niiduelupaigad on kavandatud piiranguvööndisse, kuna kasvukohtade kaitseks vajalikke kitsendusi on võimalik ka seal rakendada ning rangema kaitsekorra järgi pole vajadust.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
