Rail Baltic Estonia keskkonnaeksperdid asustasid möödunud nädalal uude elupaika kaks kuklasepere pesa. Raudtee põhitrassi ehitustöödega alustamiseks tuleb kõik teele jäävad pesakuhilad ümber asustada.
Eestis elab 54 liiki sipelgaid, kellest tuntumad on männikutes ja teistes okasmetsades elavad ning pesakuhilaid ehitavad punase-mustakirjud kuklased (perekond Formica). Eestis on teadaolevalt seitse liiki kuklaseid, kellest kõik on III kategooria kaitsealused liigid.
Põhitrassi ehituse ettevalmistustööde käigus leidis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuklasepesad Harjumaal Saustinõmme viadukti ning Raplamaal Kalevi ökodukti lähistelt.
Rail Baltic Estonia keskkonnaeksperdid asustasid kuklasepered ümber raudtee ökoduktide lähistele mändide alla aladele, mis asuvad rohekoridorides. Saustinõmme pesa koliti ligi ühe kilomeetri, Kalevi ökodukti juurest leitud pesa aga u 700 meetri kaugusele.
Selleks, et sipelgatele ümberasustamisel võimalikult vähe kahju teha, järgiti Keskkonnaameti juhendit, selgitas Rail Baltic Estonia kommunikatsioonispetsialist Kelly Koort.
Pesakuhilat teisaldades on oluline jälgida, et võetaks kaasa kõik sipelgate varuisendid ja emad, keda võib olla pesas sadu. Kui osa neist maha jääb, hakkab pesa taas vanasse kohta kerkima.
Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema vanast vähemalt 500 meetri kaugusel kohas, mille lähiümbruses pole teisi sipelgapesi. Kuklastele sobivad parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi.
Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud, mitmesugused karjäärid jms alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab olema häilusid ehk väikeseid lagendikke, kuhu asetatud kuklase pesakuhil saab päevas vähemalt paar tundi päikesepaistet. Hea oleks, kui metsakoosluses on ka nooremaid või keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.
Kuklased on kõigusoojased loomad, ehk nende elutegevuse aktiivsus sõltub välistemperatuurist, mis seab pesade ümberasustamisele teatud tingimused ja piirangud. Parim aeg kuklaseperede kolimiseks on varakevadel n-ö kuklaseperede “soojatuuma” ajal.
Heitliku kevade puhul toimub selliseid „soojatuuma“ episoode näiliselt mitmel korral, sest öiste miinuskraadide perioodil kolivad kuklased tagasi pesakuhila maa-alustesse kambritesse, kust soojemate ilmadega taas pesale koonduda. Tavaliselt on soojatuuma hetk aprilli esimeses pooles, lume sulamise ajal või kohe pärast lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.
Juhul kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel kuklasepere ümberasustamist teostada pole võimalik, tuleb seda teha umbes kuu aega hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja on algamas emas- ja isassipelgate nukkudest koorumine.
Kuklaseperede ümberasustamisega tuleb alustada varahommikul ja valida selleks tööks selge päikesepaisteline ilm. Kui transport läheb kiiresti, võib sipelgapesa lükata suurde prügikotti. Aeglasemaks transpordiks on sobilik mõni kindlalt suletav kast või tünn.
Pesa ümberkolimiseks tuleb pesa ülemine pool kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida. Kaasa tuleb võtta mitte ainult pesa maapealne osa koos sipelgatega, vaid ka muld ja liiv selle alt ning kõrvalt – sealgi asuvad sipelgakäigud ja sipelgad.
See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosasse. Kuklaseperele määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema pesakuhila endise asukohaga.
Enne pesamaterjali maha kallamist tuleb pesale teha alus, milleks sobivad jämedad puuoksad ja muu kuivem puumaterjal. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud kohast.
Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult pärast ümberasustamise protseduuri lõpetamist anda mõnisada grammi suhkrut, mis tuleb niisutatult panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate puukooretükkide vahele.
Rail Baltic Estonia keskkonnaeksperdi Elo Rasmanni sõnul on plaan ümberkolitud pesade käekäiku ja kolimise edukust edaspidi jälgida. Ka tulevikus raudtee trassikoridorist leitavad asustatud kuklasepesad kolitakse sobilikku kohta ümber, et anda kuklaseperedele eluvõimalus. Samas näitavad teadusandmed, et kahjuks pole osa kuklaseliikide pesasid võimalik edukalt kolida.
Kuklased on huvitava eluviisiga, inimestele täiesti ohutud ning metsakooslusele äärmiselt vajalikud putukad. Nende sihilik surmamine on keelatud, kuid kui nende elu- või toitumiskeskkond satub inimese tegevuse tõttu otsesesse ohtu (nt ehitus- või kaevetööde tõttu), siis tuleb pesa ümber kolida. Pesa teisaldamiseks tuleb küsida luba Keskkonnaametilt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
