Lendoravad saavad Alutagusel kõrgepingeliini alla liikumiskoridorid

Lendorav. Foto: Rainar Kurbel

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida.

RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa sõnul tingis liikumiskoridoride loomise lendorava senine levikumuster.

“Näeme elupaikade inventuuri põhjal, et Ida-Virumaal kaldub lendorav levima mööda suhteliselt kitsast maariba Narva jõe ja Peipsi järve ning elektriliinide vahel,” selgitas Pensa. “Samas leidub selles piirkonnas talle asustamiseks sobivat vana metsa laiemalt, kuid ilmselt on üheks takistuseks just kõrgepingeliinide alune ala. Lendorav on küll suuteline maa peal edasi liikuma, aga lagedal alal on suurem oht langeda kiskjate saagiks. Seetõttu eelistab ta liuelda mööda puid, mis kulgevad elektriliini kõrvalt ja teisele poole liini metsadesse ta suunduma ei hakkagi.”

Tavapäraselt laseb Elering kõrgepingeliinide alla jäävas kaitsevööndis kasvavat taimestikku regulaarselt hooldada, mis tähendab, et iga 3-5 aasta tagant tehakse liinialune puhtaks.

Eleringi liinide käidu juht Andrus Veeleid tõi välja, et kõrgepingeliinide kaitsevööndid peavad olema hooldatud, et nii inimestele kui ka loomadele oleks kaitsevööndis liikumine ohutu ja sinna oleks võimalik ligi pääseda tehnikaga. Ohutu taimestiku kõrgus Eleringi liinikaitsevööndites on kuni 3 meetrit, selgitas ta.

RMK ja Eleringi kokkuleppel on edaspidi lendoravate jaoks kaks asukohta, mis kooskõlastati keskkonnaameti spetsialistidega ja kus kõrgepingeliini kaitsevööndis asuv taimestik saab püsivalt alles jääda. RMK kohustus on tagada, et see ei kasvaks üle lubatud kolme meetri kõrguse piirmäära.

“Meie omalt poolt jälgime hoolsasti, et töövõtjad ei läheks hooldusega kogemata lendoravatele mõeldud rohekoridoride aladele,” sõnas Andrus Veeleid. Lepingu kohaselt jääb ühe liikumiskoridori suuruseks umbes 30 meetri laiune ja 80 meetri pikkune ala

Margus Pensa lisas, et RMK-l on plaanis rajada liini alla kodumaistest liikidest sobiv taimestik. “Iseenesest on seal looduslikult olemas kask, haab ja kuusk, aga need on kõrgekasvulised puud, mis antud juhul ei sobi. Madalamad looduslikud liigid saame osaliselt säilitada ning kavas on sobivaid liike juurde istutada. Sellega hakkame tegelema juba kevadel. Kui nendel kahel pilootalal sujub kõik plaanipäraselt, siis kaalume selliste liikumiskoridoride rajamist mujalgi, sest lendorava jaoks probleemseid kohti on kindlasti rohkem kui need kaks,” ütles ta.

Seda, kas lendorav liikumiskoridore ka kasutama hakkab, näitab aeg. “Meie saame vaid tingimused luua ja loota,” tõdes Pensa. Tema sõnul otsitakse lendoravate elupaikade ühendamiseks lahendusi ka Soomes. 

“Näiteks on seal lendorava elupaiku läbivate teede äärde teatavate vahemaade taga paigaldatud spetsiaalsed hüppepuud, mida kasutades võiks lendorav teed ületada, aga pole tõendeid, et need tehispostid oleks ka reaalselt kasutust leidnud. Meie saime praegu kasutada teistsugust lahendust, liinialused liikumiskoridorid on looduslikud, nende rajamine ja hooldus ei nõua suurt ressurssi,” ütles Pensa.

Sama loodab Eleringi liinide käidu juht Andrus Veeleid: „Eleringi vastutus on tagada Eesti tarbijatele elektri varustuskindlus ja energia julgeolek, pidades silmas keskkonnamõjusid. Koostöö RMK-ga lendoravate rohekoridoride võimaldamiseks liinikaitsevööndites on hea näide, kuidas taristu ja loodus saavad koos eksisteerida.”

Euroopa Liidu riikidest elab lendorav ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendoravat säilinud veel piiratud alal Ida- ja Lääne-Virumaal ning Jõgevamaal, peamiselt on tema elukohad tuvastatud Alutaguse metsades.

Lendoravate liikumiskoridoride rajamine on osa lendorava LIFE-projekti tegevustest, mille põhieesmärk on parandada elupaikade sidusust ja seeläbi ka lendorava seisundit nii Eestis kui Soomes. 

Projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 5 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo). Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018 – 2025.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.