Riigimetsa Majandamise Keskus otsib rentnikke poollooduslike kooslustega maatükkidele, mis vajavad taastamist, heina niitmist või karjatamist. Pakkumised toimuvad mitmes etapis nii märtsi kui ka aprillikuus.
Kõige rohkem antakse sel aastal kasutusse ranna- ja luhaniite, aga selle kõrval on saada ka näiteks 250 hektarit puisniite ja -karjamaid. Suurim rendile pakutav maatükk on 166 hektarit ning asub Lääne maakonnas Osmussaarel. Väikseim maatükk on aga 0,22 hektari suurune laid Saare maakonnas Võilaiu hoiualal.
Kuna poollooduslike koosluste hooldamine ei ole tavapärane majandustegevus, siis maade kasutusse andmisel turuhinnast lähtuvat rendi alghinda ei määrata.
RMK looduskaitseosakonna spetsialist Saima Uusma kinnitas, et sel aastal on pakkumiste arv suurem, kuna 2023. aasta oktoobris lõppes suure hulga seniste rendilepingute tähtaeg. „Uute lepingute sõlmimisel eelistame rentnikke, kes on ka varem sama maatükki hooldanud. Teises järjekorras antakse eelis maatükiga külgneva maa kasutajatele. Loomulikult on oodatud pakkumistel osalema ka uued rentnikud,“ lisas Uusma.
RMK on poollooduslike koosluste säilitamiseks maatükke välja rentinud üle kümne aasta. „Selle ajaga oleme saanud palju häid ja kohusetundlikke koostööpartnereid, kellega tahame ka edasi jätkata.“
Rendisuhetes tuleb vahel ette ka tõrkeid, mis enamasti tekkinud teadmatusest. Saima Uusma paneb südamele, et rendilepingut tuleb hoolikalt lugeda ja selle tingimustest aru saada.
„Tuleks tähelepanelikult vaadata, mis tingimustel maad rendile pakutakse. Peamiselt eksitakse just elupaigatüübist või kaitsekorralduskavast tulenevate tingimuste vastu. Näiteks pärandniitudel on keelatud hekseldamine, niide tuleb koristada. Peab veenduma, kas ja millised hooldustegevused vajavad eelnevat kooskõlastust, kõik see on lepingus olemas ja oleme alati valmis selgitama ning küsimustele vastama,“ rääkis looduskaitsespetsialist.
Juhtub sedagi, et rentnik ei oska kaardilt leida talle antud maatüki piire. „Kui piire pole maha märgitud ja inimene pole kindel, kus ta tegutseda võib, siis tasub jälle kindlasti pöörduda RMK poole. Tuleme kas või kohapeale näitama,“ julgustas Uusma.
Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused väärivad taastamist ja järjepidevat hooldamist nii oma kauni ilme kui ka tähelepanuväärselt kõrge liigirikkuse tõttu. Saima Uusma kinnitusel on väga liigirikkad eelkõige puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt kasvamas leitud lausa 76 taimeliiki. Lisaks väljendavad poollooduslikud kooslused ka eestlaste mitmete põlvkondade pikkust elulaadi.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi ligikaudu 33 400 hektaril, millest ettevõtjatele on antud kasutamiseks 20 644 hektarit.
Kahe esimese pakkumise tähtajad on märtsis, hiljem lisandub ka üks pakkumine aprillikuusse. Täpsema info valikpakkumiste toimumise, tingimuste ja maatükkide kohta leiab RMK kodulehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
